Kaks vajalikku lugemist kõigile, kes meedia vastu huvi tunnevad. Reklaamiagentuur Tanki juhi Joel Volkovi avalik kiri Eesti juhtivate meediaväljaannete toimetustele ning Priit Hõbemägi naeruvääristav "ise oled ka" tüüpi pareering sellele. Viimane teeks au isegi Edgar Savisaarele.
Esiteks on muidugi üsna tüüpiline, et omavahel kirjutavad inimesed, kes ei ole sugugi ei meedia ega reklaamitööstuse kõige võikamate produktide mehaanikud. Need kõige hullemad vist ei hakkakski ülaltoodud teemadel sõna võtma. Hõbemägi juhib Eesti oludes kvaliteetset ajalehte ning Volkov, minu teada ühte kreatiivsemat agentuuri, mis on endale jõudumööda põhimõtteks võtnud, et igasuguseid madalate kirgedega kliente jutule ei võeta. Nii et ärgem sildistagem kõiki ajakirjanikke ja reklaamitegijaid ühe kleepsuga.
Ma saan aru, miks Joel Volkov sule haaras ja ma saan aru, mida Priit Hõbemägi öelda soovib, kuid minu meelest valib viimane demagoogiavõtte ja vaimukused kohas, kus probleemid on vastikult tõsised ja just Hõbemägi tüüpi arvamusliidrid saaks meediatööstuses seestpoolt üht-teist ära teha. Isegi kui Volkovi jutt ei pruugi tunduda meedia poolt vaadates väga asjakohane, on vale teha nägu, et debatikohta justkui polegi ja saab mõnusa naljatuju saatel nii edasi tegutseda nagu seni.
Mind ennast häirib, et mitmel meediajuhil on viimasel ajal neli-viis argumenti, mille taha saab alati põgeneda, kui jutuks tuleb väljaannete kvaliteet. Esimene neist on, et "aga lugejad tahavad seda", teine on "reklaamiandjad tahavad seda, sest lugejad tahavad seda" ja kolmas ning üpris jabur on, et "meil on süsteem, mis tõstab automaatselt esile loetavamad lood, ma isegi ei tea, kuidas see toimib" või siis "Schibsted (või mõni muu investor) tahab nii, meie ei saa midagi teha". Ahjaa, üks oli veel, "online väljaannetes ongi kergem sisu, lugege paberlehti".
Nagu näete, ei vastuta neist seetõttu keegi isiklikult selle eest, kui ajalehes ilmuvad faktivead, solvavad ja ebaeetilised tekstid ning kogu seda asja ümbritseb irvitav kommentaatorite armee. Vastutab lugeja, vastutab klikkija, vastutab reklaamiandja, vastutab internet, vastutab anonüümne "süsteem", mille programmeeris jumal teab milline IT firma… Mõnikord vastutab ka Schibstedt või mõni muu investor, kes nõudvatki just sellist sisu. Kindlasti mitte kohalik meediajuht või ajakirjanik.
Samal ajal võivad needsamad tegelased minna ja aru pärida ministrilt, ettevõtte juhilt või linnapealt, et kas viimane ei vastuta oma valitsemisalas toimuva eest või et kas ta ei peaks tagasi astuma. Jumal tänatud, et nad seda teevad muidugi, kuid nad unustavad, et ühiskondliku ja avalikku huvi puudutavates küsimustes on nad vahel sarnases rollis nagu kõik tippjuhid. Nad vastutavad keskkonna eest, mida nad loovad.
Võib olla see võib kõlada kuskil toimetuse suitsunurgas naljakalt, kuid ma usun siiani, et on võimalik toota kvaliteetsemat sisu kui täna toodetakse, tõsisematel teemadel kui täna nähakse ning selle eest ka täiesti hästi raha saada. "Seda nagunii ei saa teha õigustusel x" on mõeldud peitma professionaalset laiskust ning see toodab pigem mugandumist ja pikema aja jooksul vist isegi permanentset loomingulist abitust.
Grab this rugged Chromebook for $55
4 hours ago
12 comments:
Dialoogilisus on meie avalikus arutelus kahjuks marginaalne vorm; osalistele meeldib pigem oma sõnavõtu mahedas rasvas praadida, et seekaudu teistel ahvatlevalt kuldpruunina näida.
See, et Volkovi kirjas oli künismi ei anna veel Hõbemägile õigustust iroonitseda.
Pada sõimab katel, aga kuidas nad puhtaks saab?
Kas Joel ei ole oma pöördumisega mitte lootusetult hiljaks jäänud? Õigemini, kas teatud osa lugejas- ja vaatajaskonnast ei ole eesti meedia (ja reklaamituru) jaoks juba ammu kadunud? Mitmed mu sõbrad on televiisori välja visanud, eesti lehti ei loeta/tellita enam ammu. Seda asendavad interneti vahendusel vaadatavad kvaliteetsaated ja –sarjad, olenevalt keeleoskusest erinevad ajalehed (Financial Times, Franfurter Allgemeine Zeitung, Economist jms.). Lisaks veel kvaliteetblogosfäär. Mõnkord tundub, et BNS-st piisab eesti asjadega kursis olemiseks täielikult.
Lugesin nii kirja kui vastuse läbi ning tuleb nõustuda, et Hõbemägi poolt väga abitu katse - muidu ju täitsa tark inimene, oleks võinud hetke enne mõelda kui sulge haaras.
Ning kui nüüd vaadata Hõbemägi etteheiteid, siis siin ma teeksin ka tegelikult vahet - reklaamindus on siiski oluliselt teine žanr kui ajakirjandus, eriti selle nn. "kvaliteetne" ots. Reklaamindus on rakendusala, mille eesmärgiks ei olegi teadliku tarbija kujundamine või erapooletu ja sisuka informatsiooni jagamine - reklaam peab aitama toodet müüa. Loomulikult on ka seda võimalik teha rohkem või vähem teravmeelsemalt, nüristavamalt või eetilisemalt, kuid siin me libiseme taaskord peamiselt teemalt kõrvale.
Muidugi, kui Hõbemägi tahtis lihtsalt öelda, et kvaliteetne reklaam on Eestis sama haruldane kui kvaliteetne meedia siis võib tal selles muidugi õigus olla - olen nii Eesti meedia kui reklaamiga selgelt liiga halvasti kursis, et seda seisukohta tegelikult kinnitada või ümber lükata. Samas pean vähemalt mina üht märksa tõsisemaks probleemiks kui teist.
Kodanik Hõbemägi suutis oma absoluutselt asjassepuutumatu sõnavõtuga diskussiooni muidugi hoopis uude suunda pöörata.
Mina süüdistaksin negativismi kultiveerimises personaalselt TÜ ajakirjanduskateedri õppejõude eesotsas herr Pulleritsuga, kes ei väsi oma jüngritele pealuu sisse tagumast, et ajakirjanduse rida ei ole tegelda asjadega, mis on hästi - ainus, mis tõsist leheneegrit peab huvitama, on see, mis halvasti.
Asjaolu, et Pullerits enamuse ajakirjandusžanreid igavestele jahimaadele saatis, jättes järgi vaid kolm, ootab veel eraldi näopeksu :(
"kogu seda asja ümbritseb irvitav kommentaatorite armee. "
see ei ole probleem, et kommentaaride hulgast leiab roppusi, sõimu ja laimu. ega see et seal leidub irvikuid ja küünikuid. probleemiks on see et kui eelnev osa välja jätta siis jääb järgi ainult tühi ilma mõtte ja mõjuta grafomaania.
kahju.
Haakuval teemal ilmus Marek Tammelt hiljuti selline artikkel: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2F484033C56613DBC22574DD0046A17D
Sorry, eelmises postituses läks osa aadressi kaduma, proovime uuesti: http://www.ekspress.ee/2008/10/16/arvamus/4880-uus-klikiajastu
njah. kui näha, et suvaline Aafrika uudis yle viiendiku keskmise uudise klikiarvust ei korja, samas kui isegi yles lykatud pressiteated korjavad rohkem, tekib mul kysimus, kas on mõtet neid Aafrika asju yldse toota.
umbes sama lugu on Euroopa Liidust rääkivate asjadega.
pealkiri "Olematu riigi president loobus võimust" tõi muidugi tavalise uudise klikisaagi kokku (mainimata) ja ega vist muud võimalust väljamaa asju meie online'i-lugejatele maha myya polegi kui teravmeelsed pealkirjad. või siis kollased. või eksitavad. seega pakendamine.
teine võimalus on vähehaaval kasvatada uusi lugejaid ja võita tagasi FT ja Economisti peale yle läinud rahvast. kas majandussurutis ja reklaami madalseis aitab?
muud head lahendust ei näe, kui kiita kvaliteetsisu tootvaid ajakirjanikke. sest diskussioon keskendub praegu halbade peksmisele, mille tulemusel hakkab osa häid ennast kah ilmselt halbadena tundma.
pealkiri "Olematu riigi president loobus võimust" tõi muidugi tavalise uudise klikisaagi kokku (mainimata, et tegu on Somaaliaga) ja ega vist muud võimalust väljamaa asju meie online'i-lugejatele maha myya polegi kui teravmeelsed pealkirjad. või siis kollased. või eksitavad. seega pakendamine.
umhumh, aga tehke siis videouudiseid. HMS kogemus ju olemas?
http://www.theonion.com/content/search/onion/advanced?search=estonia&restrict=
Hea DV, kui huvitab, olen heal meelel valmis vastutuse ja meedia teemal arutlema. Omavahel, ilma avaliku debatita :) priit@ekspress.ee - any time!
Priit, seda ma teen ka hea meelega. Samas, meediakriitika mõte peaks ju olema diskussiooni arendada laiema publiku ringis?
Post a Comment