Hirmunud intelligentse pilve taaskodustamine


Täna on blogosfääris tähtis päev. Häiritud hääled blogijate endi seast on hakanud môista andma, et inimene ei olegi internetis parem, kui ta on näiteks tänaval. Hullemgi vôib olla. Kui inimesele anda anonüümsus ja anda talle vôimalus ennast kellegi suhtes välja elada, siis teised inimesed kannatavad ja mitte ainult, kannatab kogu maailm. Üllatus tôepoolest.

Tegelikult oleks seda vôinud ette näha ka varem, näiteks teoreetiliselt kirjeldab seda olukorda kôige paremini niinimetatud public goods game. See illustreerib, kuidas väike hulk tôrvatilku on vôimelised keskkonnas esineva usalduse viima madalamale kui keskmine aktsiahind Tallinna Börsil. Eriti juhul kui ülejäänud osalejatel puuduvad vôimalused neid tilku môjutada. Aitäh Aavo Kokale, kes kunagi ühel seminaril seda eksperimenti päris veenvalt demonstreeris.

Ilmselt on netigurusid siiani môjutanud mälestus ajast, kus internetis ei olnud veel niipalju rahvast ja need, kes olid, olid üle keskmise nutikad. Siis vôis tôesti tekkida idee, et äkki tehnoloogia teeb inimesi paremaks. Aga no ei tee noh.

Kaks inimest, kelle ingliskeelseid postitusi ma väga soovitan lugeda, on Jason Calacanis ja Michael Arlington. Esimene neist on eriti huvitav ja see kirjeldab pikemalt, kuidas siis ikkagi juhtub, et inimesed muutuvad internetis maniakkideks ning jällegi, ossapoiss, on selle taga seesama kurja juur, mis alati - dehumaniseerumine. Sellest hetkest kui inimest ei nähta enam inimesena, vaid helendava sildina, mingisuguse sümbolina, on teda ka juba lihtne rünnata ja see ei tundu isegi mingi asjana, mille pärast pôdeda.

Mis puutub Michael Arlingtoni, siis tema on oma vastava posti kommenteerimise lihtsalt kinni keeranud.

Kuidas rakendada sôbralikku pilve?

Samas teab iga ajakirjanik, blogija vôi muu sônavôtja, milline kôrge väärtus on läbi môeldud kommentaaridel. Paljud kommentaatorid on kaasaelajad, kes aitavad ka autoril jôuda uuele tasemele.

Mul endal tasub lugeda kasvôi Memokraadis esinevaid kommentaare, et kiirelt järeldada, jah kommentaarid vôivad olla kasulikud ja arendavad. Ma olen targem. Sellised kommentaarid on nagu hulk omavahel kokku ühendatud arvuteid, mis autoriga kaasa arvutab, parandab vigu, pakub uusi ideid ning annab informatsiooni. Intelligentne pilv nii öelda.

Ilmselt on selline ka nende inimeste ideaal, kes seisavad vapralt kommentaaride anonüümsuse eest. Kuid mida rohkem lisandub internetti uusi inimesi, seda vähem jääb järele neid vanu olijaid, kes usuvad ise ka tegelikult, et kommentaaride anonüümsus on väärtus, mida tuleks iga hinna eest kaitsta.

Jah, vôib kindlalt väita, et anonüümsuse vähenemine internetis on vältimatu.

5 comments:

Archie said...

Tasub tähele panna Facebook Connecti ja analooge. Ilmselt ilmub FC mingil hetkel ka Eesti saitidele. Kui nimega logimine on tehtud lihtsaks, siis seda ka kasutatakse rohkem.

Oop said...

Eks siin tuleb eristada anonyymsust ja pseudonyymsust. Nyymsus valgub laiali pikal skaalale, mitte ei käi lylitiga sisse-välja.

Mõni pseudonyymikandja arvestab sellega, et tuhanded teavad teda hyydnime järgi ning kyll intelligentne inimene tema identiteedi ka välja rehkendab, ent samas on ta eraelu kaitstud tyypilise tyytu ja pealiskaudse delfiini eest. Ka nii võib mõtelda.

KL said...

Oluline teema, sai sellest täna ka ühes kollektiivses ajus Danieliga arutatud, eriti soovitaks Calacanise ja Arlingtoni viidatud artikleid lugeda.

Kui sai mõned aastad tagasi tehtud tarkinvestor.ee portaal, siis oli alguses üsna palju torisemist, et miks me isikukoodi küsime registreerumisel. Vastus - et igaüks kommentaaridega ka oma sõnade eest vastutaks. Ja tundub, et see toimib - läbu ei ole ja kasutajad saavad ka aru, et üksteise ründamine ei ole OK.

Ma olen selle peale mõelnud, et miks ei võiks ka teised kommentaariumid sellised olla (päevalehed, Delfi) ja mina vähemalt ei oska head vastust välja mõelda ..

P.S. Ma näen küll selgelt trendi, et inimesed on majanduse jahtumise jõudmisega rahakotti läinud selgelt kurjemaks/tigedamaks ning paraku see on veel vähemalt aasta jagu ilmselt kasvav trend.

tarmojuristo said...

Anonüümsuse osas - see teema on tegelikult palju vanem kui internet. Just eile sattusin raamatupoes üht raamatut lapates George Orwelli tsitaadile, mis pärineb aastast 1938 ja kõlab järgmiselt:

"When you meet anyone in the flesh you realize immediately that he is a human being & not a sort of caricature embodying certain ideas. It is partly for that reason that I don’t mix much in literary circles, because I know from experience that once I have met & spoken to anyone I shall never again be able to show any intellectual brutality towards him, even when I feel that I ought to."

Martin said...

Kas Sa ikkagi tahaksid võrdsust kõikidele?

Kas Sa ikkagi tahaksid kõikide arvamust kuulata?

Millest me siin üldse räägime?

_____

Anonüümsust internetis tuleks tõesti taandada.

See on umbes nagu see, et kui ma lähen vales kohas üle muru ja küpses eas daam karjub mulle järgi et ainult põrsad käivad üle muru siis ma vähemalt tean kelle kohta oma lühikest sappi kanda.

Internetis sõimlemine on veel hullem, kui linnas elamine.

Millegipärast on mul suur usk minueesti.ee projekti...

 
©2009 Memokraatia | by TNB