Andrus Ansipi vastuolulisusest

Hiljuti suutis peaminister Ansip iseendale vastu rääkida umbes 1 minuti jooksul, süüdistades valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Padarit pealiskaudsuses materjalide esitlemises kabinetinõupidamisel. Kui Padar ennast samale kohtumisele viidates kaitsma asus, leidis Ansip, et nimetatud nõupidamise meenutamine ei ole sugugi ilus tegu:

" No Iva­ri, mis sa nüüd siis prae­gu ütle­sid? Mi­nu mee­lest ei ole ilus siin kaa­me­ra­te ees ha­ka­ta se­da möö­du­nud ka­bi­ne­tiis­tun­git veel kord rep­ro­dut­see­ri­ma."
Peaminister Andrus Ansipil on segaseid ja vastuolulisi avaldusi tegeva poliitiku kuulsus. Ei saa öelda, et Laaril või Savisaarel samasugust probleemi pole, kuid Ansipile on vastuolulisus saanud lausa keskmiseks nimeks. Muide, on inimesi, kes peavad meie riigi juhi meelemuutusi isegi õppimisvõime ja tarkuse tunnuseks.

http://www.postimees.ee/foto/2/3/106832468ce75cbada0_3.jpg
"Ivari, ära nüüd aja hullu juttu!" Pilt: Postimees.

See teema on mul ammu mõttes kripeldanud, et kui adekvaatne ma ikkagi ise Ansipi hindamisel olen. Heitsin siis pilgu peale Andrus Ansipi erinevatele peaministriperioodidele, et oma mälu värskendada ja aru saada, kui palju peaminister siis iseendale üldse vastu räägib. Kokku vaatasin läbi 1500 erinevat kajastust Eesti ajalehtedes, põhiliselt Eesti Päevalehes. Annan väikese ja ilmselt mitte täiesti ammendava ülevaate sellest, mis ma leidsin.

1. Kristiina Ojulandi juhtum

Andrus Ansip oli veel majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui lahvatas tüli Reformierakonna ja Res Publica vahel. Põhjuseks olid välisminister Kristiina Ojulandi ametiajal Välisministeeriumist kaduma läinud salajased dokumendid. Veel enne kui Ansip jõudis asjaoludega tutvuda, teatas ta ta 6. veebruaril kategooriliselt, et tal ei ole mõttessegi tulnud välisministrit välja vahetada.
"Minu teada ei ole välisministril mingit süüd seoses dokumentide kadumisega," põhjendas Ansip. (EPL, 07.02.05).
Sõnade söömine saabus juba nädala pärast, kui Ansip oli sunnitud tunnistama, et "Ma ei välista, et oleksin selles olukorras ise tagasi astunud, kui ma olnuksin välisminister". (EPL, 14.02.05)

2. Tõnis Palts ja Savisaared

Värske peaministrina läks Ansip kiiresti tülli tolleaegse Tallinna linnapea Tõnis Paltsiga, pidades teda isegi sedavõrd väärituks partneriks, et keeldus temaga Tallinna päeval kohtumast. Tema etteheiteks oli, et Palts ei olnud Reformierakonda piisavalt informeerinud oma probleemidest Maksuametiga. Ansip ütles siis järgmist:
«Palts ei peaks jätkama Tallinna linnapeana. Tallinn väärib ausat linnapead.»(EPL, 14.05.05).
Võimalik, et Ansipi väites oli mingisugune iva. Hoolimata sellest, et Tõnis Palts oli Maksuametile vaidlusaluse summa osas teinud ettemakse ning ta mõisteti mõni aeg hiljem kohtus lõplikult õigeks, võis Ansipil olla põhjust talle etteheiteid teha Maksuameti juhtumi kohta ebatäpse info edastamise eest.

Hoolimata võimalikust ivast, meenutagem, Ansip leidis lausa, et Palts peaks ametist lahkuma. Sedavõrd terav hinnang läheb vähemalt sama teravasti vastuollu Ansipi edasise võimetusega anda ükskõik milliseid eetilisi hinnanguid sellele, kui Edgar Savisaar määras omaenda abikaasa Vilja Savisaare Tallinna Sadama nõukogusse või kui jutuks tuli Edgar Savisaare kahtlasehõnguline majaafäär Keila Joal.

Vilja Savisaare juhtumi kohta arvas Ansip järgmist:
"Olu­line on see, et prokuratuur ei ole selles küsimuses pidanud vajalikuks menetlust alustada, samuti mitte kaitsepolitsei." (EPL, 04.08.05)
Klõpsa pildil suuremalt vaatamiseks
Kahtlane kinnisvaratehing Keila Joal. Pilt: Postimees.

Edgar Savisaare korruptsioonihõnguliste tehingute kohta keeldus Ansip korduvalt ja järjekindlalt seisukohta võtmast nentides, et seisukoha peavad võtma uurimisorganid. Kuidas siis on? Paltsi kohta võis võtta väga selgeid seisukohti aga Savisaarte kohta ei võinud?

3. Öösel ja kraanaga

See on üks tuntumaid Ansipi vastuolusid. Juunis 2006 ütles ta Riigikogus:
"Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus kraana konksu otsa riputada pronkssõduri ja sellega kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus." (Postimees, 29.06.06).
Ometi helistas Andrus Ansip meedia teateil vähem kui aasta pärast isiklikult öösel kraanajuhi välja, et kuju ööpimeduses teisaldada. Meelemuutust põhjendati ootamatu vägivallaga tänavatel.

4. Euro juhtum

Mida selgemaks sai, et Eesti 2007ndaks aastaks eurot ei saa, seda rohkem püüdis ka peaminister seda vaikselt siin-seal välja öelda. Uudise ise esimesena väljakäimine võimaldas juga paremini kontrollida ning ega opositsiooni valimiseelsed katsed kedagi vastutama panna eriti kuhugi ei jõudnud. Valimisteemana tappis euro ära rahvuslik ärevus, mida eriti kõvasti toitsid kasvavad pinged Tõnismäel.

Siiski juhtus üks huvitav intsident parlamendis, kus sotsiaaldemokraat Eiki Nestor küsis infotunnis Ansipilt, kas peaminister on valmis tagasi astuma juhul, kui selgub, et Eesti ei ühine järgmise aasta alguses euroga.

Ansip vastas:
"Kui peaministril on mingisugune süülisus, kui ta on jätnud midagi tegemata, mida ta oleks pidanud tegema, siis ma pean seda [tagasiastumist] täiesti loomulikuks" (EPL, 15.04.06).
Seda tõlgendati opositsiooni poolt väledalt kui peaministri soovi vastutada ja vajadusel tagasi astuda suutmatuse tõttu riiki eurokursile tüürida. Ansip ehmus ning hilisemas vestluses Postimehega tegi ta juba selliseid oravahaake, et pealtvaatajail hakkas silme ees virvendama:
«Minu jätkamine või mittejätkamine peaministri ametis ei ole absoluutselt seotud sellega, kas Eesti läheb 2007. aasta 1. jaanuarist eurole üle või mitte,» kinnitas Ansip. Riigikogu infotunnis mainitud «süülisuse» kohta ütles Ansip, et pidas selle all silmas mingeid konkreetseid süütegusid.«Kui mina peaministrina lähen näiteks vales kohas üle tee ja põhjustan sellega raske liiklusõnnetuse, siis ma loomulikult astun tagasi,» selgitas Ansip. (samas)
Vaadates Savisaarte juhtumeid ja Ansipi arusaama, et vastutama peab ainult mingisuguste reaalsete/füüsiliste süütegude eest ning lubadused ja eetika ei ole väga tähtsad, ei ole midagi imelikku, et samal ajal juurdus avalikkuses üha enam termin nimega JOKK.

5. Hinnangud majanduse kohta

Ansip on ise tunnistanud, et eksis Eesti majandusliku olukorra hindamisel, kuid artiklites kaevamine toob välja tänastes oludes ikka päris põnevaid pärle. Septembris 2005 leidis Ansip näiteks, et tollel hetkel Töötukassas asunud 1,7 miljardit krooni ei lähe mitte kunagi vaja. Ta lisas:
"Selleks, et see summa aastaga ära kulutada, peaks tööpuudus Eestis olema nii suur, et meil ei oleks seda riiki enam." (EPL, 22.09.05).
Kindlasti ei osanud Eestis keegi uskuda, et vaid mõne aasta pärast läheb kogu raha vaja, kuid see statement heidab siiski pisut valgust Ansipi iseloomule. Sel hetkel on näha, et ta on enesekindel, ei usu, et kunagi midagi võiks viltu minna ning usaldab oma kõhutunnet piisavalt, et selle põhjal suure mõjuga avaldusi teha.

2007. aasta valimiste lävel peaminister lausa praalis heatujuliselt ning lubas julgelt pensione tõsta:
"Mis me keerutame, Aivar (Sõerd-toim) tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks." (EPL, 15.03.07).
Samal ajal lubas peaminister kokku ka konservatiivset eelarvepoliitikat ning samas anti heldelt raha kõikvõimalikeks kulutusteks, mis juba iseenesest on selgelt oksümoorsed positsioonid.

Kui nüüd keegi peab Ansipi meelemuutusi tarkuse ja õppimisvõime tunnuseks, siis suhtumises majanduskasvu ei paista need omadused liiga teravalt silma. Ilmneb hoopis jäikus ja soovimatus mõista tegelikku olukorda.

Vabariigi aastapäeva aktusel peetud kõnes Tartus leiab Ansip:
"Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd - defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta. Me ei tohi elada oma laste arvelt." (22.02.08).
Samas, 2008. aasta aprillis leidis Ansip, et negatiivseks lisaeelarveks ehk siis defitsiiti vältivaks sammuks pole põhjust. Muide, lehest lugedes tuleb välja, et siis oli Ivari Padar hoopis see mees, kes väitis, et negatiivne lisaeelarve siiski tuleb teha (meenutagem, et viimane koalitsioonilagunemine sündis seetõttu, et Reformierakond polnud rahul sotside võimekusega eelarvet kärpida).

Muidugi oli Padar siiski suhteliselt pehme ning võib olla saab seda talle ka süüks panna:
“See ei ole nüüd nii sõja koht, sellel on omad argumendid. Selge on, et suvine prognoos annab täpsema ülevaate, mis toimunud on.” (EPL, 08.04.08)
Vahepeal väljakuulutatud ülejääkidega riigieelarvetest hakkasid vaikselt saama miinusega riigieelarved. Seda ju mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas (argument, mida on poliitikas senini väga hea kasutada). Kuid Ansip ei uskunud lihtsalt ei arve, prognoose ega silmi. Ühel päeval ütles ta näiteks nii:
“Mina selle prognoosi eest küll ei ole nõus andma ei veretilku ega oma sente /.../ Eestis on teatavasti enamasti prognoosid olnud liigkonservatiivsed ehk siis tegelikud laekumised viimase kuue aasta jooksul on märgatavalt ületanud prognoosides kavandatud laekumisi. Viimased kaks prognoosi on aga olnud liiga optimistlikud, nagu hiljem on selgunud.” (EPL 28.08.08).
Pööre hakkas tulema alles aasta lõpus, kus isegi Ansip oli sunnitud tunnistama kulude kärpimisvajadust.
"Peame olema valmis, et peame tulude ja kulude vahe täitma reservidega, neid on viimase viie aasta jooksul kogunenud märkimisväärselt." (EPL, 31.10.08).
Järgmise aasta lõpus teatas peaminister aga juba, et "kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud" ning mais 2009. tunnistas ta juba ilmselget: "ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha."
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest. „Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku. (EPL, 13.05.09).
6. Faktilised möödapanekud

Peaministril on kombeks esineda informeeritud isikuna ning talle meeldib rääkida asjadest, mille kohta tal on ilmselgelt ainult mingi memo, kui sedagi. Samuti pole tal paljudest teemadest kuigi palju isiklikke ja tänapäevaseid teadmisi. Üritades täie veenvuse ning ilma viitamiseta "tark" olla, juhtuvadki paljud apsakad, mida hiljem tuleb siluda. Puudutagu see siis omavalitsuste laenukoormat või seda summat, mida Töötukassa tegelikult töötutele maksab (Ansip arvas, et 15 000 krooni töötu kohta, Töötukassa andmetel saab kaks kolmandikku neist alla 6000 krooni). Selliste möödapanekute dokumenteerimist ei võtnud ma siiski eraldi eesmärgiks, kuid on selge, et neil on oma roll peaministri maine kujunemisel.

7. Täielik nurkavärvimine 2009

Ma olen seda teemat juba varem lühidalt käsitlenud, kuid hoolimata senise liigoptimismi ületsunnistamisest teeb Ansip jätkuvalt sarnaseid vigu. Valitsusjuhi selle aasta lubadused kõrvuti pannes tundub, et Eesti Vabariigi riigieelarve peaks olema küll nätsust tehtud, et neid kõiki täita saaks. Rahustavaid teateid lendab siia sinna nagu jumal juhatab, kuid eelarvelist katet neile ju ei ole. Valusaid otsuseid vastu võtta ei osata ega juleta. Lehti läbi vaadates avastasin ehmatuseks veel, et vahepeal on Ansip käinud Roostal ning lubanud, et kaitsekulusid eriti ei kärbita:
"Peaminister Andrus Ansip esines täna 19. korda toimuvatel kõrgematel riigikaitsekursustel Roostas, kus kinnitas, et hoolimata kaitsekulutuste vähendamisest on endiselt jõus valitsuse eesmärk viia kaitsekulud kahele protsendile meie sisemajanduse koguproduktist." (EPL, 20.04.09).
Vahepeal jäi mulje, et uut koalitsiooni luuakse selleks, et sünniksid uued kokkulepped, mis vastaksid majanduslikule reaalsusele, kuid jälgides uue ja tegelikult väga imeliku koalitsiooni aborti täna ja peaaegu pidevaid valimisi see aasta, on vist selge, et mingit sirgeseljalist riigimehelikkust oodata pole.

Järeldusi

Mida selle kõige põhjal kokkuvõttes öelda? Peaminister Ansip on tõesti päris heitliku iseloomuga mees. Mulle isiklikult tundub, et tema avalduste muutlikkus ei ole tingitud mitte sellest, et ta palju õpiks, vaid sellest, et ta tahab väga kiiresti midagi öelda ja teha seda võimalikult karmis ja otsustavas toonis. Kahjuks on enamasti kodutöö tegemata ning oma sõnu tuleb hiljem mõrus kastmes süüa.

Ülalpool väljatoodud näidete põhjal võime ilmselt öelda ka seda, et kui Ansip oleks suutnud Rahandusministeeriumi suunal paremini koostööd teha, kui ta poleks elanud täielikus majanduslanguse eituses 2008. aasta hiliste kuudeni, kui tema valitsus ei oleks teinud sedavõrd optimistlikke eelarveid uskudes, et kõik hea jätkub, oleks meie väljavaade ka täna parem. Nagu ka siis, kui Ansipi valitsus poleks ellu viinud 2009. aasta pensionitõusu.

Paljuski on Eesti majanduslik positsioon Lätist täna parem ainult seetõttu, et kunagised valitsused järgisid konservatiivset joont, meil on õnneks veel mingit väga vana rasva, mitte seetõttu, et Ansipi valitsused oleksid ette mõelnud või midagi. Valus küsimus on ka see, et kas meil tegelikult võiks ikkagi täna juba euro olla, kui oleks oldud alalhoidlikumad ja targemad?

Tagantjärele Ansipi valitsuse möödapanekute kohta öelda, et kõik oli lihtsalt maailmamajanduse uperpalli süü, mida mitte keegi ette ei näinud on seega natuke sama kui öelda, et rasvunud ja südamehaige mees kukkus tänaval sellepärast, et oli libe, mitte sellepärast, et ta sõi iga päeva õhtusöögiks kaks kasti pontšikuid ja oli minetanud seetõttu võime libedal tänaval kõndida. Samuti ei saa Ansipi valitsus liiga palju vehkida teadmatusega maailmamajanduse seisust, kuna vähemalt 2008. aastal (ja ka 2009) on tegeldud ikkagi silmade kinnipigistamisega.

http://virgokruve.files.wordpress.com/2009/04/0808735-090409-1900-tv3-andrus-ansip-pensionifondid-33langust.jpg
Ansip analüüsimas pensionifondide tootlust. Pilt: TV3.

Samuti võib Ansipi puhul tunnistada, et JOKK mõiste esiletõus mõni aasta tagasi oli ka tema teene. Tundub siiski, et teisel peaministriajal on Reformierakond üritanud korruptiivse süsteemi vastu asetuda ning sellele on eemaldumine Savisaarest kaasa aidanud ning ka erinevate korruptsiooniprotsesside küllaltki segamatu areng Eesti kohtutes on pigem siiski punkt praeguse valitsuskriisi eelsele valitsusele.

Samas, uskuge mind, kui ma lõpuks artiklite lugemise lõpetanud olin, siis ma sain ka sellest aru, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Ansip tunnistanud oma eksimusi mitmel korral, kuigi, võimalik, et vabandada tulnuks sügavamalt. Aga juba Ojulandi juhtumi puhul tegi ta seda esimest korda ning näiteks ka Pronkssõduri öise äraviimise järel nentis ta, et tema senine hinnang olukorrale oli olnud ekslik.

Edasiliikumine Ansipiga oleks siiski võimalik, kui poleks neid viimaseid hullumeelseid lubadusi ja kramplikku kinnihoidmist valimisplatvormist. Kuna praegu on koalitsioonivahetumise aeg, siis võiks olla peaministri võimaluseks unustada igasugused valimispointid ning käituda mõnda aega lihtsalt riigimehena, kes on valmis kuulama tagasisidet ja eksperte, lugema analüüse, unustama ego ja varasemad saavutused ning vastu võtma karme, kuid vajalikke otsuseid.

15 comments:

Margus said...

Millalgi 2007. aastal ütles Ansip, et ta ei ohverda grammigi majanduskasvu eurole üleminekuks (mälu järgi ületasime mingil hetkel inflatsioonikriteeriumit umbes 0,2%-iga, ehk teatud meetmete rakendamisel oleks olnud majanduskasvu "kinni hoides" teoreetiliselt olnud võimalik kriteeriumitesse mahtuda). Seega teoreetiline võimalus targemalt käitudes eurole üleminekuks vististi ikka oli...

Ansipi selline track record ulatub iseenesest juba Tartu linnapeaks olemise aega. Kõige rohkem tähelepanu pälvinud kaasus oli ilmselt see, kui Ansip ütles, et uude Tartu vanglasse tuleb rohkem kui 500 vangi ainult üle tema laiba... Aga saan aru jah, et kajastasid tema VV liikmeks olemise perioodi.

Kajar said...

Kiiduväärt töö.

Show must go on - Ansipi teleavalduses antud lubadus - eesti saab uuel nädalal toimiva enamusvalitsuse - on ka juba kummuli.

Villu said...

Salon.com lehtedel teeb tänuväärset arhiivi- ja tsitaaditööd Glenn Greenwald. Hää näha, et tal on Sinu näol vääriline maakeelne ekvivalent. Vähemalt üheks korraks - see 1500 teksti läbikammimine on vist ühekordne ja ebaregulaarne harjutus? :)

Nii Greenwaldi kui Sinu puhul teete te asju, mida võib sarnastada peavoolumeedia poolt täitmata jäetud aukude järellappimisega. Aga hää, et keegigi seda tööd teeb.

Igatahes, nišš on olemas, Sina uuristasid selle just suuremaks. Ent kes seda püsivalt asustama hakkab? Ajad rahva näljaseks ja siis jätad nad ripakile? :)

roosakass said...

Ansipi praeguseda raudkindlad lubadused - pensione ei vähendata, vanemahüvitist ega tulumaksu ei puututa, lähevad varem või hiljem ka söömisele. Teistmoodi pole paraku võimalik ühel hetkel enam. Ma lihtsalt ei saa aru, miks ta neid korrutab pidevalt, kas tal reaalsustaju puudub või käib ta ajaarvamine kuni lähimate valimisteni. Mina tema asemel juba valmistaks vaikselt pinnast ette.

AR said...

Mis ajast on sellise loogilise järjekindluse puudumise argumendina esitamine poliitikas midagi mõjutanud?

Kui poliitik paneb segast nii, et pööbel aru ei saa, siis pole vahet kui loll ja ebaloogiline see jutt on. Võta Ansip, Savisaar või Laar ehk siis Sina võta Savisaar ja Laar ja kompileeri samasugune kollektsioon segase panemisi. Võidab vast see, kes saab kõige vähem ja/või kelle ebajärjekindlusel on kõige ilusamad põhjendused.

Uurimustöö kohta võib tuua näiteks järgmised argumendid:

1. Kui A ei teadnud tol hetkel, et O oli hooletu siis võis ta täiesti vabalt öelda, et tema teada O pole süüdi;

2. Ei saa aru argumendist: tuleta meelde kontekst: Ansipil oli hea põhjus Paltsu peale kuri olla, et ta ei rääkinud oma maksuprobleemist. Endise rahmini ametnikuna Sa tead, et maksuprobleemide puhul ei tehta "ettemaksu" vaid maksunõue tuleb ära maksta ja alles siis saab seda vaidlustada. Paltsu õigeksmõistmiseks läks vist aastat 2 või oli see 3?

Keila-Joa ja Vilja case - see oli ajalooline olukord kus Kesk ja Ref olid liitlased ja ilma korraliku juriidikata selle kallal lammutama hakata ei ole ratsionaalne käitumine. Kahjuks mõlemad case'id olid JOKK juhtumid.

3. Tell me, et PS-i juhtunud viisil äraviimine polnud mõistlik samm. Aga ehk on see usu küsimus.

jne

Lühidalt ei tõesta need näiliselt vastuolulised väited midagi. Kui motiiv on meeleheitlik soov tõestada Ansipi sobimatust oma praegusele kohale, siis ei tõesta ära. Paraku pole ka kedagi silmapiiril kes tahaks ja suudaks seda ametit pidada. Ehk siis ilkumiseks teema sobib küll.

Martin said...

http://martinsookael.blogspot.com/2009/05/i-see-poor-people.htm

marbella111 said...

Öövarjus ei tassitud Tõnismäelt midagi minema. See on legend , mida levitab Venemaa. Nüüd tuleb välja , et ka Vaarik !
Jube.

Ojuland ei ole kaotanud mitte mingeid pabereid.
See asi oli nii tõsine, et alustati kriminaaluurimist.
Selgus, et salajased paberid kaotas Toomas Hendrik Ilves.
Prokuratuur keeldus süüdistust esitamast. Põhjus - avaliku huvi puudumine.

Mis põhjusel sa laimad Ojulandi?
Annaks su õige kohtusse !

tarmojuristo said...

See kas pronkssõduri teisaldamine juhtunud moel oli mõistlik samm või mitte ei puutu tehniliselt isegi sellesse konkreetsesse argumenti, mille iva oli see, et Ansip kirjeldas teatud käitumist kui õigusriigile mitte-kohast. Ning muidugi on see usu küsimus - kui mitut Eesti venekeelset kodanikku sa tead kes nõustuks, et "tõesti jah oli mõistlik samm"?

Ja loomulikult, selleks hetkeks kui asi oli jõudnud valitsuses otsuse tegemiseni olid alles jäänud ainult halvad ja väga halvad variandid - samas selles, et asjad üldse sinnamaale jõudsid oli oma osa tervel hulgal erinevatel inimestel, Laar ja Ansip sealhulgas.

Meelis said...

Valelikumat poliitikut ei tea ning ilmselt ei tule kunagi, kui artikli peategelane. Olnut olematuks ei muuda isegi kõige kavalamad valed. Leian, et RE ja IRL valijad on samasugused.

Lauri Isotamm said...

kas siinne kommentaariruum muutub delfi sarnaseks?

uue meedia õppetund 1.01: kui teema piisavalt paljudele korda läheb/on taotluslikult intrigeerivalt esitatud, siis on varsti sõim lahti...

something to think about

Daniel Vaarik said...

See "taotluslikult intrigeerivalt" ei ole minu meelest selle posti puhul täidetud tingimus. Kogusin kokku avaliku materjali, panin võimalikult tagasihoidliku pealkirja ning proovisin asja vaadata mitme kandi pealt. Kuid ometi just see postitus tekitas päris palju solvunud ja emotsionaalset vastukaja. Võimalik, et asi oli valimiseelses ajastuses, kuid võimalik on ka see, et materjal ise on intrigeerivam kui esitus.

aubout vita said...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

Angelo Colaneri said...

Tere,
See on teavitada üldsust, et hr Angelo Colaneri, eralaenu laenuandja on avada rahaline võimalus kõigile, kes vajavad rahalist abi. Anname välja laenu 2% intressimääraga eraisikutele, ettevõtetele ja ettevõtete all selged ja arusaadavad tingimused ja tingimus. Võtke meiega juba täna ühendust e-posti aadressil: (colaneri007@gmail.com)

Jonna Finance said...

Kas teil on vaja kiiresti ja kergesti laenu? Olen hr Jonna, tegevjuht Jonna rahandus laenu firma, ma olen teile teada, et see on laenamise kindel, et annab laenu intressimääraga 2% kuni inimesed / ettevõtlusorganisatsioonid, kes vajavad raha. Ma tahan, et sa teaksid, et sinu laenusumma antakse teile. Pakume kõikvõimalikke laenude tõsise mõtlemisega isikud, kes vajavad rahalist abi. Et saada laenu alustatud menetluste, saatke meile järgmised andmed: e-post: jonnafinance@outlook.com

merit hope said...

Tere olen pr, Merit Lootus, laenuandja õigustatud ja usaldusväärne laenu laenud
on tingimused selgeks ja arusaadavaks 2% intressimäära. pärit
USD $ 12.000 kuni $ 8.000.000, euro ja naela ainult. Ma annan ettevõtete laenude,
Isiklikud laenud, õppelaenu, auto laenud ja laenud maksta arveid. kui sa
vaja kustutaminea
sa pead tegema, on teil minuga otse
In: (merithope6@gmail.com)
Jumal õnnistagu sind.
Lugupidamisega,
Proua: teenete Hope
E-post: (merithope6@gmail.com)

Märkus: Kõik vastus tuleb saata: (merithope6@gmail.com)

 
©2009 Memokraatia | by TNB