Kvaliteedist ja turunduse jalajäljest

Kaks kommentaatorit juhtisid eelmise posti all tähelepanu EPL-i kvaliteedipüüdlustele ja ma olen ka märganud selle lehe vastavaid suundumusi. Kuigi sisu kallal võib tihti norida, on EPL võrreldes teiste päevalehtededega usaldusväärsem.

Olen ise mõelnud, et kui ka muidu meedia pärast muret tundvad lugejad tõesti märkavad ühe ajalehe erinevust, võiksid nad põhimõtteliselt sellest siis ka suureneva tellimuste arvu või külastuste hulga kaudu teada anda. Võib olla tuleb see leht välja ka mingisuguse online sisu tellimise variandiga, sest mina isiklikult ei taha neid paberihunnikuid endale koju.

Teoreetiliselt on üks asi veel.

Vähem taibatakse, et sama skeem kehtib ju ka reklaamiandjatele. Kui ettevõte muidu muretseb oma tegevusest tuleneva ökoloogilise jalajälje üle, siis võiks ju muretseda ka turunduse tulemusel tekkiva kultuurilis-ökoloogilise jalajälje eest ning osta oma reklaamid kvaliteetsemasse lehte?

Võib olla jõuavad sõnumid vähema arvu inimesteni, kuid kui KÕIK mõjud läbi arvutada, siis pole asi enam nii lihtne. Võimalik, et kvaliteetsema väljaande lugeja klikk on väärtuslikum ning samuti on võimalik, et tänu saadud rahale suudab see kvaliteetväljaanne muutuda ka tugevamaks ja kasvatada lugejate arvu, kuna tal on nüüd rohkem raha.

Ning loodetavasti saab rämpsväljaandes reklaame avaldav kujuteldav jogurtitootja ikka aru, et tema raha eest toodetakse peale jogurtiostude ka nii ebakvaliteetset sisu, et oleks see jogurt, ajaks see kõõksuma? Või sellest, et äripartnerina mängu kaasa mängides osaleb ka tema süsteemis, mille tegevuse osad mõjud ei pruugi talle endale sugugi meeldida ega kasulikud olla?

P.S. Kunagi varem käsitlesin sama teemat postituses nimega Õudne tõuk

11 comments:

Märt Ridala said...

Päevalehe osade uudiste juurde on ilmunud umbes selline lause: "Kui tahad lugeda tervet uudist, siis telli paberleht siit." Eks see muidugi väga hea lahendus ei ole, sest
a) kui ma loen arvutist uudist, siis ma tahaks ta kohe sealt samast lõpuni lugeda.
b) ma ei taha tervet lehte tellida ja lugeda vaid ainult seda konkreetset uudist.

Siit mõte: Tuleb luua keskne lahendus online artiklite eest maksmiseks ja nende lugemiseks. Näiteks maksan keskkonna arvele 50 kr ja siis iga loetud artikli eest vastavalt tema hinnale 0,1-1kr vms. Järgmise sammuna kõik online ajakirjandus tasuliseks ja kõik on õiglane.
Ka Memokraatia blogi võiks enda artikleid sellise keskkonna kaudu vahendada. :-)
Kui sind taolise idee teostamine huvitaks ja sul on olemas mõni idee toestamiseks kasulik kontakt (näiteks mõne kirjastusega), siis me saame ML-i inkubaatori abiga IT-tehnilise lahenduse idee teostajale väga soodsa skeemiga välja töötada: http://inkubaator.microlink.ee

T said...

"EPL on võrreldes teiste päevalehtededega usaldusväärsem."

mis kriteeriumide alusel?

Daniel Vaarik said...

Märdile, ma usun, et nad juba loevad seda siit kommentaarist :).

T-le: mul on küll paar põhjendust EPL-i kasuks.

Võib öelda, et EPL-il on Eesti kontekstis tugevad kolumnid ning suur arv häid püsikolumniste.

Teiseks, kui võtad kasvõi praegu nende online külje lahti, siis näed, et neil on kõige vähem kollase peale minekut Eesti päevalehtede võrdluses üldse. See annab teatud kindluse, et nende fookus on mujal.

Uudiste ja analüüsi osas on nad alustanud liikumist paremuse suunas, on näiteks mingisugune analüüsiformaat välja töötatud, kuid jah, nõustun, et selles osas on arenguruumi väga palju. Siiski, tuleb tähele panna, et nad vähemalt püüdlevad selles suunas, erinevalt suurest osast ülejäänud väljaannetest, kes viimasel ajal investeerivad heal juhul lisahüüumärkidesse pealkirja taga.

Ka kollaste formaatide väljatöötamine on palju aega võtnud enne kui nad reaalselt tööle hakkasid. Vähem kollaste formaatide väljatöötamine ei ole kindlasti kuidagi kergem ning see võib võtta veel pikalt isegi kui seda on juba ammu alustatud.

Ja lõpetuseks, lubage ka mul jääda siiski skeptiliseks kriitikuks. Tahtsin vaid välja tuua selle, et EPL-il näib olevat soov ja plaan esindada kvaliteetsemat igapäevameediat Eestis.

Kas nad sellega edukalt hakkama saavad on väga paljude asjaolude otsustada, kaasa arvatud lugejad. EPL-i eelis minu silmis on heal juhul suhteline, mitte absoluutne.

irve said...

Märt sõnastas ka ühe minu idee: meil on puudu mugavad mikromaksed mõistliku sisu toetamiseks.

EPLi kohta näiteks: proovisin oma eelmisest kommentaarist innustunult ja järelemõelnuna lehte toetama hakata ja ausaks reklaamitarbijaks asuda: Keerasin Adblocki EPLi lehel maha.

Kohe hakkas tööle suur larakas päise all, mis hiire pealolekule reageerides suureks hüppas, tõesti tähelepanu võttis, aga Adblock selle peale ka tagasi läks...

Mina said...

Irve, soovitan flashblocki ka peale panna. Mul pole EPL-iga mingeid probleeme. Panin hommikul oma oma blogisse üles kaks mõnda aega töölaual laagerdunud pilti - üks on EPL täies reklaamikuues ja teine puhastatuna. Juhul, kui flashblock ei tööta, võin ma ka oma adblock seadete listi jagada.

Pöörake tähelepanu lehekülje piltide ülaservas asuvatele aegadele. See näitab, kui palju võttis lehekülje allalaadimine aega:

Reklaamidega 8 sekundit ja reklaamideta 2.2 sekundit.

Laas Liss said...

EPLis ilmuvad analüüsid (onalüüsid) on kõige kollasem asi Eesti meedias - seal on segatud ajakirjaniku interpretatsioonid, kontrolimata faktid, pooltõed jne, mis on esitatud tõena.
ja ma ei räägi isegi nende lugude sisulisest küündimatusest.
Eesti ajakirjanduses on viimasel ajal üks kõige hullem asi see, et ütluste, faktide jne taga puudub allikas.

Mina said...

Vabandust irve, sain enne probleemist valesti aru. Kuid üks küsimus küll, kuidas sa ainult ad-blockiga flashid ära blokeerid?

Arne said...

http://www.dtc.umn.edu/~odlyzko/doc/case.against.micropayments.pdf

oHpuu said...

sisu eest tasu nõudmisele lähenevad FT ja WSJ veidi erineval kombel, aga mõte on neil enam-vähem sama:

- yks laseb registreerimata lugeda 3 lugu, rohkema lugemiseks peab registreerima. kui see "rohkem" yletab 10 artikli piiri, siis võta ja maksa.

- teine annab suuremat rahvahulka huvitava sisu tasuta ära, spetsiifilisema eest tahavad raha.

yks on kvantiteedi pealt, teine jagab sisu mitmesse eri kategooriasse (nagu EPLi ja ka Ekspressi piirang, et kogu sisu võrku yles ei panda; selle vahega, et kogu sisu on veebis kättesaadav). huvitav, mis malle veel oleks võimalik välja mõelda?

yks variant veel on arhiiv tasuliseks teha.

Äripäeval on siiani osa paberlehes ilmuvat sisu tasuline, ma ei tea, kas kehtib veel SMS-päevapileti systeem (maksis kas 10 kr või 15 kr), mis tegelikult on mikromaksemehhanism. juhtkiri paistab olevat viimasel ajal tasulise materjali hulgast tasuta materjali hulka kolinud.

igatahes on kõige hullem variant see, et eestikeelne meedia tõmbab lähema kahe aasta jooksul ennast veel koomale, nii et n-ö pabermeediaettevõtted toodavadki sisu edaspidi vähem.

T said...

Lisaks The Economist:

tasuta,kuid arhiiv tasuline

aubout vita said...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

 
©2009 Memokraatia | by TNB