Ma lahkun reaktiivlennukiga

Selle postituse lugemise ajal soovitan kuulata alljärgnevat Jeweli coverit John Denveri loost "Leaving on a Jet Plane".



Toomas Hendrik Ilvese kärajad koos Skype CEO Josh Silvermaniga olid minu tagasihoidliku hinnangu põhjal paras õnnestumine. Kaks asja, mida Eestis võib olla vähem osatakse tähele panna on Toomas Hendrik Ilvese teadmistepagas, mis väljendub siis, kui ta tunneb ennast arutledes vabalt ning vestleb intelligentse partneriga ning teine on see, et siinsamas Eestis, meie kõrval töötab globaalse haarde ja teadmisega inimesi nagu näiteks Josh Silverman.

Vähemalt praegu.

Üks teema, mis väljendus üritusel valusalt, selgelt, sirgjooneliselt, kahe silma vahele ja mõlema jalaga selga, oli see, et Eesti peab midagi tegema oma lennuühendustega. Seda tuleb käsitleda infrastruktuurina, mis aitab muuta meie geograafilist asukohta. Jah, geograafiat, nagu selles vanas vendade Johansonide laulus, mis eriti kuulata ei kannata aga kus nad ütlevad, et "lükkame Eesti Venemaa küljest lahti...".

Kaardi peal paistvad vahemaad ei ole tegelikult need, mida inimesed kogevad reisides ja vahemaid tegelikult läbides. Võrreldes Lätiga võiksime samahästi asuda 500 kilomeetrit Põhja pool, sest siia jõudmine on lihtsalt nii palju keerulisem kui parema lennuühendusega Lätis.

Kui rääkida valitsuse rollist ettevõtluse arendamisel, siis pole mingit kasu madalatest maksudest, kui keegi ei saa siia kohale sõita. Ja kahjuks nii praegu näib minevat, kuna lennuliine välismaailmaga jääb üha vähemaks.

Kujutan ette dialoogi rahvusvahelise suurettevõtte kontoris:

Bill (räägib skype teel): "Hei kutid, ma olen siin superkohas, mille nimi on Eesti! Naised on raskelt ilusad, õlli on, ilm on küll natuke kehvem aga rahvas on sõbralik!"
Alex: "Aga su puhkus lõppes juba 10 päeva tagasi!?"
Bill (hääl kahtlaselt muretu: "No tead, siin see et, järgmine lend Londonisse tuleb kahe nädala pärast, ma mõtlesin, et saan äkki Skype teel kuidagi kaasa lüüa... Kuulge, neil on siin päris norm maksusüsteem ka, äkki tulete kogu kontoriga siia?"
Alex (paneb kõne vaikse peale, vaatab nõupidamiste laua taga ringi ja ütleb kohalolijatele):
"Katsuge ta sealt kuidagi välja saada...ning kes see oli kellega sa täna pärastlõunal kohtuma pidid, Jim?"
Jim: "Keegi Parts...Majandusminister vist..." (Laua taga kostab itsitamine, mis katkeb järsult kõik vaatavad kurja näoga noore programmeerija suunas).
Alex: "Lõpeta see jama "Partsiga" ära, ütle, et oled kinni...helista Makedoonia majandusministeeriumi..."

On ju loogiline? Saate aru, ettevõtted lähevad ära, kui lennundust ei ole. Ah?

9 comments:

irve said...

Mul tekitas mõtteid Ilvese tähelepanek, et eestlased ei riski tegeleda ettevõtlusega. See tuli kuidagi väga rahulikult ja tundus mulle väga mõistlik tähelepanek.

Daniel Vaarik said...

Oli küll, eriti tore oli see, et ta juhtis tähelepanu, et kui mõni tüüp kunagi mingi ettevõtte ära sai erastatud, ei tähenda see veel automaatselt, et ta on "ettevõtja tüüp" ehk keegi, kes ongi valmis hea idee nimel riskima kogu oma varaga.

Toivo said...

jah, pigem ikka tallinna - brüsseli või siis tallinn - jan jose lennuühendust subsideerida kui tartu - võru bussiühendust sest et ... eksole ... kuna jah ...

(mulle meeldib, kuidas inimesed, klõps, vappa turumajandusse põlastavalt suhtuvad kui nende isiklikud huvi mängus. ja mis ma siin ikka pobisen, aga neid "klõpse" on lihtsalt nii palju. raseeritud lõuaga ja lõhnastatud klanitud, lipsustatud lobistajad. nagu sina. )

tarmojuristo said...

Toivo, ilmselt olen ka mina üldiselt selline klanitud, lipsustatud ja raseeritud lõuaga tüüp, kuigi praegu on mul, oludest tulenevalt, Tallinna lennuliinidest isiklikult üsna sama ükskõik kui Võru-Värska bussiühendusest. Ning ma tõesti isegi ei näe miks neid kahte omavahel vastandama peaks. Aga kui see juba jutuks tuli, siis riikliku infra vaba turumajanduse hoolde jätmine on umbes sama tark tegu kui näiteks arvata, et tervishoid võiks täies mahus outpatient olla või et põhiharidust peaks saama need kes tahavad ja maksta jaksavad.

Ja kui sulle mingil põhjusel on jäänud Danielist mulje kui marulisest vabaturu-fundamentalistist siis oled küll veidi valedel jälgedel. Samas kui Londoni vahet ostureisidel lendavate pursuide kottimine kaalub sinu jaoks üles kogu Eesti muutumise Peipsi-äärseks perifeeriaks, siis mis ma oskan muud öelda kui pikka iga proletariaadi revolutsioonile.

v6lur said...

see on nii pagana valus teema. danieliga väga nõus, et kaardi peal paistavad vahemaad teistmoodi, kui reisides (ehkki ka kaardi peal paistavad nad tänu erinevatele teisendussüsteemidele teinekord valesti).

jube tore oleks, kui tallinnast saaks lennata igale poole. fakt on aga see, et kui selline lendamine oleks majanduslikult mõistlik, siis oleks meil sihtkohti siin küll ja veel. aga ei ole. ja see pole kellegi vandenõu, vaid lihtne tõsiasi - eestisse ja eestist lendajaid on liiga vähe. nüüd, kui taksi poolt viidatud võru-värska bussiliini toetamine on meie oma siseasi, siis näiteks tallinn-londoni lennuliini subsideerimise õigusest oleme EU-sse astudes loobunud.

nii et otse kinni maksta ei saa, parts ja ansip tiritaks õige pea kohtukulli ette ja järjekordne suhkrutraff hoiaks meediat varsti ärevil. aga mida siis teha saaks?

a) subsideerida kaudselt. osta sasilt estonian air välja, teha liinid lahti, panna kokku, khm, ütleme et optimistlik äriplaan, mille järgi tasub tallinnast londoni lennata 7 korda päevas keskmise piletihinnaga nt 1000 eeku. järgmise aasta üldkoosolekul selgub- oops! - et tekkinud on 980 miljoni eegune kahjum. mis parata, audiitor nõuab, taastame aktsiakapitali ja jätkame sama programmiga, ehk läheb uuel aastal õnneks. selleks pakub EA uus juhatuse esimees tiit pruuli avada tallinnast katmandusse otseühendus, et teenindada kasvavat vaimsete huvidega reisijate sektorit... noh paar aastat saaks niimoodi peale maksta, enne kui EU asja ikkagi lõpuks üles võtab. no ei ole ilmselt hea plaan. peale selle tekiks meil ilmselt kähku uus lennu-leedo, kes varsti üritab meile selgeks teha, et 30 aastat vanad vene tu134-d oleksid head lennukid ja kahjum muudkui kasvaks ja kasvaks.

b) muuta keskkond ja seonduv infrastruktuur atraktiivsemaks ja loota, et operaatorid tulevad kohale. nt alandada väga radikaalselt lennujaamamakse, ehitada lennujaama maatransporditerminal koos kiirtrammiühendusega kesklinna ja kiirrongiühendusega lõuna ja lääne eestisse, maksusüsteemimuudatustega soodustada lennureisimist (nt arvata tallinnast väljuvatele otselendudele kulutatud raha tulust maha nagu kodulaneu intressid) jne.
poliitiliselt ilmselt ülikeeruline ja ka kahtlase kasuteguriga ettevõtmine. aga kas on midagi targemat teha?

c) tallinna-helsingi tunnel. täna täielik ulme, aga mu meelest ainus pikaajaline lahendus lennuühenduste probleemile: kui 20 minutiga tallinna kesklinnast saaks kiirrongiga vantaasse, siis võiks estonian airi ja tallinna lenujaama pulkadeks võtta ja olev schultsile konstruktoriks kinkida. parts võiks seejärel tegeleda soome küsimusega, ehk siis finnairi ümbernimetamise taotlemisega fenno-ugri airiks.

tegelikult ilmselt pole variant b-le lühiajaliselt head alternatiivi. kui nüüd ainult see teema kedagi tegelikult ka huvitaks...

Enn said...

v6luri kommentaaril on jumet.
Kui keegi suudaks nendele küsimustele vastata, niiet bottom line oleks musta värvi... kardan, et sellist inimest siin (lähi)ümbruses pole.
Otselennuliin on tore, väikese rahvaarvu/riigi juures tulevad kahjuks piirid kiiresti ette.
Üks võrdlus. Mitu korda peab Frankfurdi sinikrae ümber istuma, et minna Bordeaux'sse veini mekkima? Otse ei saa sealt kuidagi. Aga Frankfurt on maailma üks suuremaid lennujaamu, Bordeaux aga suuremaid venipiirkondi. Kas sellepärast on lõuna Saksamaa punaveinidest tühi ja veiniärid tegemata?

Me mõtted liiguvad üks rada eespool kui vaja, võtame 1 sammu tagasi ja vaatame, mis sealt paistab.
Enne peab ikka põhjus olema ja siis saab tegevust korraldada. Mis on täna "see", mis Eestit eristaks Tsehhist, Poolast, Soomest, et siia tulla?

Daniel Vaarik said...

V6luri jutt on hea jah. Ma ei ütle, et mul ka hea lahendus olemas oleks, tahtsin ka omalt poolt kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et EV lauskotistumine on viimasel ajal üha tõsisemaks muutunud ning ükskõik kui keeruline see ka poleks, tuleks see teema ikkagi kuidagi kuskile ametlikku süsteemi sisse võtta.

Teine asi on see, et rääkides näiteks vastava ala ametnikuga/poliitikuga, siis ta võib ideaalselt ära tõestada, kuidas on absoluutselt välistatud, et Eestis üldse midagi muutuda saab, sest u know, tee on püsti ees.

Vahel tundub, et iga küsimuse saab ära nullida, kui sul on varnast võtta selline mugav megamiks vabaturu ideoloogiast, Euroopa Liidu regulatsioonidest, Ameerika ajaloost ning Soome eeskujudest. Vastavalt vajadusele võib neil erineva külje ette pöörata, näidates kuidas mitte miski pole võimalik. Seejärel võib nõjatuda toolisügavusse ja võtta uue õlle. Üpris kuulikindel värk.

Ja lennundust on muidugi päris raske pidada vabal konkurentsil põhinevaks äriks, vaadates näiteks, mis toimus vahepeal kolmnurgas SAS-Air Baltic-Estonian Air... Või miks näiteks Estonian Air vähendas Londoni lende, mis visuaalsel vaatlusel peaksid küll kõige kasumlikumad olema. Kindlasti on siin ka mingeid seletusi, kuid millised...

Lennuliinide toetamise asemel arvan, et väga hea oleks algatuseks, kui riigil oleks tugevam Konkurentsiamet, Välisministeerium seaks küsimuse oma prioriteediks ning Majandus ja Kommunikatsiooni oma...

See Soome tunneli alternatiiv on ka muidugi huvitav. See võiks ka kohaliku omavalitsuse valimistel teemaks tulla, kuivõrd Tallinnal on siin päris palju võimalust kaasa rääkida?

P.S. Ennu väide, et Bordeaux veinipiirkonda kõikjalt lennukiga ei saa, puudutab turismi, mitte äri, turist ei käi seal iga nädal.

Enn said...

Bordeaux näide polnud vast hea. Selle peamine mõte oli, et sihtkohad iseenesest ei saa olla eesmärgiks.
Teisalt, väga lihtne on igat argumenti ümber lükata väitega, et seda ei saa ja miks ei saa ning lisada vähemalt 3-4 näidet, mis väiteid raudkindlalt toetavad. Harva on kuulda kuidas võiks saada. Välisministeerium, majandus ja komm. prioriteedid on täna ebaselged nagu eespool mainid.
Maj. min on ellukutsunud EAS-i, mis on väga hea samm alustuseks. Hea lugemine on Anoni kommentaar eelmise nädala äripäevas http://shrt.st/3a0.
Londoniga seoses. Muidugi on see suurim metropol, mis meie regiooni jääb. Ja potentsiaali kamaluga. Aga. EA on sinna lennanud päris aegade algusest peale. Ja kuni veebruarini 6x nädalas. Lennud on olnud väljalennuga Tallinnast 16:20 kandis kõik see aeg. Võiks ju varem, kuid lennunduses on väga oluline sõna SLOT (aeg, millal saab lennujaamas viibida). Seda ei ole olnud võimalik muuta („miks ei saa“), sest liiklus on tihe ja vabu aegu pole (LGW's ja LHR's). Vastuvõttev lennujaam on see, kes koordineerib. Kahjuks. Sellest tulenevalt on ärireisiks Londoni liin praktiliselt sobimatu (saabumine õhtul, edasilennu võimaluse puudumine) („ei saa“).
Teiseks. Visuaalne vaatlus on reeglina petlik. Sest lennuki täituvus on ainus osa, mida vaatleja näeb. Üks lihtne näide. Et liini väikese marginaaliga (jätkusuutlikult) opereerida, oleks vaja lennukis 80% reisijaid, kes keskmiselt maksaksid ühe suuna eest 1500kr. Kuid reisija on valmis maksma 1000kr (testitud). Niipea kui keskmine pilet tõuseb 1300kr peale, kukub nõudlus ära. Lennukis on 140kohta, millest 80% on 112 kohta. Kui 112 reisijat maksvad orienteeruvalt 500kr vähem kui oleks vaja, siis iga edasi-tagasi lennuga jääb puudu ~100 000kr. Nädalas siis 600 000, ühes kuus 2.4MEEK jne. Kindlasti on perioode kus reisija on valmis maksma ka 1500kr, kuid seda on väga lühikesel ajal suvel. Ülejäänud 9 kuud aga toodavad kahju. Mida peaks tegema? Kes aitaks sellest rattast välja? Konstruktiivne arutelu on vägagi tervitatav.
Ja nüüd uuesti tagasi algusesse. Põhjus ei ole üksi EAs, suuremat üksmeelt oleks vaja kogu transpordi/turimisi/välisinvesteeringute valdkonnas.
Samal ajal on Skandinaavia suunal väga suur osakaal ärireisijaid, kellel on ärihuvid Eestis. Nemad on valmis maksma kõrgemat hinda ja lendude sagedus on ka suurem (nt. Stockholmi on 3-5 lendu päevas).

Daniel Vaarik said...

Enn! Aitäh, hariv kommentaar. Ja nüüd jääb jah küsimus, et kes siis sellest rattast välja aitab. Kas mõni poliitiline jõud võiks näiteks valimistel tulla välja mingi sisulisema transpordialase ideestikuga kui "teeme tänavad korda"...

 
©2009 Memokraatia | by TNB