Panen siia veel mõtteid täna Tehnopolis toimunud kärajatelt. Üks Ilvese oma kõlas umbes nii: "Ma tahaksin, et tuleks päev, mil Michael Porter õpetaks Harvardi ülikooli kursust, mille pealkirjaks on "Kuidas saada selliseks nagu Eesti"".
Tabasin ennast mõtlemast, et kõigepealt peab Eesti ise saama selliseks nagu Eesti. Ehk siis me peame välja mõtlema, kuidas olla selline riik, mis väärib eeskujuks toomist. Kui te tähele olete pannud, siis ma kaldun arvama, et hoolimata väikestest puudustest, on meil siiski päris palju häid omadusi :) nii et minu meelest mitte sugugi võimatu eesmärk.
Selle kohta oli Ilvesel ka üht teist öelda, mille kohaselt peaks väikesel riigil olema rohkem võimalusi ka kriisi ajal õigeid asju teha, sest me oleme nagu "kanuu, mis on palju kergemini pööratav kui tanker".
Ja lisaks tuletas ta veel meelde seda, et Ateena oli 400 aastat enne Kristust linn, kus elas 40 000 meest, kuid nende ideedele toetub terve Lääne tsivilisatsioon. Olgu pealegi, Ateena suurus võrreldes tolle ajastu maailma kogu rahvaarvuga teeb ta siiski suhteliselt suuremaks, kuid ärgem rikkugem ilusat kujundit, the point remains!
Natuke iPhone'i lomograafiat kärajatelt.
Saame selliseks nagu Eesti
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
"Kui te tähele olete pannud, siis ma kaldun arvama, et hoolimata väikestest puudustest, on meil siiski päris palju häid omadusi :) nii et minu meelest mitte sugugi võimatu eesmärk."
jah.
Kuidas eeskujuks olla seondub Ilvese öelduga, et peame kõigepealt ära otsustama, kus ja millised tahame aastate pärast olla. Enne on raske sinna liikuma hakata.
Isegi kui seda mitte kogu rahva, vaid tegevusalade kaupa teha, siis ka üksikutel tegevusaladel pole seda sisemist kokkulepet eesmärgi osas.
kujutan juba ette, kuidas andrei hvostov hõõrub praegu käsi kokku ja visandab oma uut kolumni ilvese loosungist. kui ameeriklane unistab eestist, mis oleks eeskujuks ameerikale, siis ilmselt tahab ta muuta eesti superameerikaks. juurde saab andrei põimida paar mürgist viidet harvardi teemal: http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/education/article5821706.ece
mina küll ei usu, et "me" kuidagi saame kätest kinni võtta ja ära otsustada, millised tahame aastate pärast olla. kas pole nii, et ilves tahab ikka kikilipsu kanda, savisaar tahab plaanikomiteed juhtida, jüristo tahab borgese teemal vaielda ja skyplussi suvepäevalised tahavad õlli võtta ja tibidel kanni katsuda. and there's nothing wrong with that, tsiteerides michael porterit. ettevõtluse põhidraiverid on ka aastate pärast ilmselt ikka hea õigusüsteem, tugev haridus ja stabiilsed maksud.
ja ilvese väite osas, et eestis on vähe ettevõtjaid, kes idee nimel oleks valmis kogu oma vara kaotama... see on natuke selline rein veidemanni moodi soov, et eestis oleks pank, mis ilma intressita kirjanikele raha laenaks. ma tegelikult väga respekteerin ilvest, aga see shampanjasotsialism ei ole talle nagu seisusekohane päriselt. et las marianne mikko tegeleb sellega, kuidagi sobib talle rohkem.
Selles osas Lauriga väga nõus, et majanduslikult või ka poliitiliselt edukas olemiseks ei tundu see küll kuigi mõistlik tee, et istume maha ja otsustame ära (kas rahvusena või tegevusalade kaupa) millised me kümne aasta pärast olla tahame ning püüame siis kõik üheskoos sellisteks saada. Demokraatia olemuslik joon ei ole mitte regulaarselt toimuvad valimised, vaid tolereeritud arvamuste paljusus.
Ning Jaapan on heaks näiteks, et sama "rahvuslik karakter" võib väga lihtsalt tuua kaasa figureerimise Harvardi case study-des nii positiivse (sõjajärgne tõus maailma teiseks majanduseks) kui negatiivse (nn. "kaotatud kümnend") näitena.
Ja selliselt kaldun ka mina arvama, et keskkond ja meetod on siin olulisemad kui ükskõik milline eesmärk. Ansip on ühe eesmärgi meile juba sõnastanud, ehk sellest mõneks ajaks piisab.
Kõrvaline märkus: Ateenas elas küll umbes 40 000 kodanikust meest, aga elanikke endid oli umbes veerand miljonit, neist suur osa tasuta tööjõud. Selle najal saab päris palju ära teha.
Teisest küljest, eks meiegi kaudselt kasuta kolmanda maailma peaaegu või päris tasuta tööjõudu, nii et ega meie seis polegi ateenlaste omast palju halvem
Selleks, et Eesti riik saaks endale iseloomuliku näo peaksid algatuseks KÕIK Eesti inimesed hakkama enesekindlalt kujundama oma isiklikku nägu.
Meie riik on praegu täpselt oma enamuse kodanike nägu.
Segaduses - teiste arvamusi ja hinnanguid meie tegevuste ja otsuste suhtes pole võimalik täpselt ette prognoosida.
Hirmul - mida minust siis arvatakse, kui ma selle asja valesti ütlen, teen.
Seni, kuni riigi IGA kodanik ei lähtu oma tegevuses iseendast ja oma soovidest, vaid rahast või sellest, mida teised temast ja tema tegudest võiksid arvata, meie riik oma nägu ei leiagi.
Post a Comment