Ühiskond ei vaja ajalehti

Raimo Ülavere twitterfeedi kaudu jõudsin väga hea artiklini ajalehtedest. Mitte, et selliseid artikleid iga päev ei ilmuks aga see on oma kaugeleminevuses üks konkreetsemaid ja paremaid. Näiteks üks lõik sellest:

Round and round this goes, with the people committed to saving newspapers demanding to know “If the old model is broken, what will work in its place?” To which the answer is: Nothing. Nothing will work. There is no general model for newspapers to replace the one the internet just broke.

Artikli sõnum on üpris selge. Plaastrid, macroflex, torude tinutamine ja putitamine ei aita trükiajakirjanduse masinavärki. See kaadervärk on kahjuks suure kiirusega ajale jalgu jäänud ning selle parandamiseks polegi ühtegi valmis lahendust.

Uute süsteemide ülesehitamine toimub katse-eksituse meetodil ja kahjuks aeglasemalt kui vanad kukuvad. Praegu pole olemas kedagi, kes oskaks öelda, milline mudel hakkab toimima, sest vaikselt hakkab kohale nirisema teadmine, et see kõik on juba korduvalt juhtunud eelmiste tehnoloogiate vahetumisel uutega. (Vihje trükikunst).

Ehk on aga artikli autoril Clay Shirkil õigus ka selles, et kuigi ühiskond ei vaja ajalehti, vajab ta ajakirjandust.