Müüt eestlasest kui halvast küsijast

Ma olen päris palju igasuguseid üritusi juhatanud ning ise esinenud ja muretsenud selle pärast, et kas eestlased ikka küsivad esinejatelt küsimusi. Ajapikku olen ma aru saanud, et jutt eestlastest kui rahvast, kes ei julge küsimusi küsida on müüt. Nad ei julge esimest küsimust küsida vahel, kuid kui sellest üle saab, läheb ägedamalt käima kui mõnes teises riigis.

Me ei pruugi kohe kätt püsti visata nagu esimese klassi lapsed Turovskiga kohtudes, kuid kui ürituse juht suudab kuidagi ära kannatada piinliku vaikuse või ise paar-kolm küsimust sissejuhatuseks ära küsida, võib vabalt juhtuda, et küsimustevoolu ei saa enam pidama. See on ühtlasi täna ka minu viimane postitus, mida ajendasid presidendi kärajad :). Laval olijad näisid liialt mures olevat küsimuste vähesuse pärast, kuid pärast ei saanud enam kõiki äragi vastatud.

P.S. Küsimustega võib muidugi ka probleeme olla, kui esineja on halb või teema vale aga see on mujal ka nii.

6 comments:

Madis said...

Daniel, mis Sa arvad, millest see võib olla, et selle sissekande kohta ei ole siia veel jäetud ühtegi küsimust :-))

Aga ma teen siis otsa lahti ja demonstreerin kohe oma puudulikku emakeele haridust või lihtsalt teadmatust moodsatest uue aja sõnadest - mida tähendab sõna "käraja"?

Daniel Vaarik said...

:) No täpselt nagu ma räägin: algul on kerge vaikus aga siis hakkab küsimusi tulema. Kärajate kohta vaatasin ÕS-ist järele:

kärajad mitm; 8: kärajate rahvakoosolek, nõukoda, nõupidamine.

President on selle pannud nimeks oma diskussiooniürituste sarjale. Lähemalt veel siin:

http://president.ee/et/institutsioonid/akadeemiline.php?gid=125807

Anonymous said...

Käraja on kaasaegne eestindus olukorrast, mida Shakespeare aegadel kirjeldati kui "Much Ado About Nothing" :)

Madis said...

Suur tänu! Ma nüüd siis ka tean, et seda blogi saab enda ainsa infokanalina kasutada üksnes täiendavaid küsimusi esitades :-)

Kristel P. said...

Ilves ise on asja lahti mõtestanud umbes nii, et kui talgud on ühise kehalise töö tegemine, siis kärajad on selle vaimne vaste: „Juba Eesti muinasajast tuntud „kärajatel“ arutleti keerulisemate ühiskonna sõlmpunktide, kohtuasjade, rahu- ja sõja ning muude küsimuste üle. Kärajad on seega nõupidamine ja rahvakoosolek ühtaegu.“

Veidi annab asja olemust edasi ka selle inglisekeelne vaste Chautauqua http://en.wikipedia.org/wiki/Chautauqua

notsu said...

"Kärajad" ei ole jah mingi uue aja sõna, ajalootunnis sai omal ajal just õpitud, et muinasaegne.

 
©2009 Memokraatia | by TNB