6 rõõmustavat vaatepunkti meedia kohta

Tiit Hennostel on Sirbis mõnusalt üle visanud Eesti pealkirjad. Tähelepanuväärset tööd samas suunas on teinud ka Sulev.ee, meie meediakriitikapõllu napisõnaline harija. Samas ei ole ju mõtet kogu aeg kurta, kui halvasti asjad on. Siin on mõned ideed, mis loodetavasti lasevad teil ennast päikeselisel laupäeval hästi tunda.

1. Kui "meediat" ei nimeta meediaks, vaid veidraks meelelahutuseks, siis ei ole ka pettumust.
2. Kui ajalehe tellimus tühistada, ei tule see ka koju kollitama. Hea on saata toimetusele ka e-kiri loobumise põhjustega.
3. Kui pealkirja mitte klikkida, siis ei toeta me selle kordumist.
4. Nõukogude ajal olevat ka meedia kirjutanud igasugust jama ja alternatiivkanaliks oli Soome televisioon. Meie oleme täna palju paremas seisus.
5. Internetis on jätkuvalt palju normaalseid blogisid ja foorumeid, kui kulutada natuke aega selle väljaotsimisele, siis tasub see ennast kvaliteetsema kuhjaga ära (kuid ka siin muidugi tuleb ootustega ettevaatlik olla, blogidel on loomulikult ka probleeme info analüüsiga ja põhjalikkusega).
6. Kui otsida erinevusi, siis tuleb näiteks välja, et Eestis on meediakanaleid, mis on natukene paremas seisus. Näiteks EPL-is on uudised vähem üle võlli ja pealkirjad paremad, ERR teeb mõningaid päris häid saateid. BNS-is on üsna normaalsed uudised. Sirbis on häid kolumneid. Ekspress armastab kohutavalt "skeemitada" aga neil on vahel ka mõned head lood.

Ei ole ju hullu midagi, saame hakkama.

3 comments:

Anonymous said...

Hennoste lõbusa kolumniga seoses meenus mulle kohe üks paar aastat tagasi loetud artikkel - hetkel ei meenu küll ei pealkiri ega autori nimi - kus oli võetud ette Austraalia pabermeedia keelekasutuse analüüs. Ja väga selgelt joonistus välja kuidas kollasem meedia kirjeldas ümbritsevat kas umbisikuliselt või siis läbi sisuliselt umbisikuliste metafooride. See andis tulemuseks olukorra, kus lugeja tunned end justkui mingi stiihhia meelevallas olevat - "asjad juhtuvad" mitte "see-ja-see teeb või otsustab" või et "asjad on mingil moel sellistel põhjustel".

Selles osas paistab Ansip muidugi isegi täitsa progressiivne välja, suutes leida kui mitte põhjuseid siis vähemalt süüdlasi :).

Urmas said...

Lõpuks ometi märkab keegi meedia teemal rääkija, et ka online lehed erinevad teineteisest olulisel määral. Mind häirib alati, et ükskõik, kas loen mõnd meediablogi, kuulan Pressiklubi, Rahva teenreid või midagi muud - alati ALATI on kõik online lehed ühes potis koos.

Nii see kindlasti ei ole ja seda tuleb ka ühiskonnale rõhutada, sest kes pole meediaga seotud, kuulab ja loeb, et online-meedia on üks sopp kõik. Aga sel juhul talle valetatakse, kas meelega või asjatundmatusest.

Ei tahaks lugupeetud härrastest kirjutajatest-saatejuhtidest asjatundmatust uskuda, seega jääb üle kas huvi puudus või üleolevus.

Vähemalt selle bogikeskkonna omanik on suutnud vahe sisse teha. Loodetavasti ka edaspidi.

Urmas Jaagant

PS. Ma ei otsi siin EPL-ile kiitust - nii mõneski on teised meist paremad, aga kindlasti ei ole me ühesugused.

Daniel Vaarik said...

Jah, tegelikult on EPL tõesti selgelt parim Eesti päevalehtedest (ja siin postituses toodud definitsiooni järgi isegi ainus, mis on õigupoolest meediafunktsioonile truuks jäänud).

Kuigi mingisuguseid probleeme juhtub ka seal, on näha, et nad tahavad olla hea ajaleht. Väike näide võrdluses Postimehega: kui Postimees üritab sisu müüa igasuguste lisadega nagu elu24, siis EPL-il on isegi müük ja turundus juhitud lehe sisust ja meediafunktsioonist (viimaste aastate raamatuprojektid on hea näide).

Loodan ka ise, et lugejad märkavad neid erinevusi ja toetavad EPL-i püüdlusi. Miks ma sellest siin varem pole rääkinud? Kiita on raskem ja peale selle, just siis kui ma kavatsesin sellest siin kirjutada, ilmus EPL-i esikaanel pealkiri: "Eesti tunnuslause iluravi maksis üle miljoni", mis oli sisuliselt täiesti eksitav ja määris lihtsalt tõe asemel lehte lugejale pähe.

(Nii palju kui mina tean, ei olnud tegemist Eesti tunnuslause iluraviga, vaid terve hulga uute materjalide väljatöötamisega, millest tunnuslause võttis ilmselt kõige vähem raha).

Igatahes on muidugi on hästi vale kõiki ajakirjanikke sildistada ühe mütsi alla. Kutsuge mind edaspidi korrale, kui ma seda kogemata tegema peaksin.

 
©2009 Memokraatia | by TNB