Ka fondihaldurid on vaenlase poolele üle läinud

Veel ammu enne seda, kui toimus Teeme Ära nime all Eestimaa puhtaks koristamine, kuid siiski aastaid peale seda, kui eestlased seisid Balti ketis, toimus üks oluline sündmus, millest võttis poolteise aasta jooksul osa üle 320.000 Eesti inimese. Selle projekti nimi oli liitumine kogumispensioni ehk pensionireformi teise sambaga.

Reformi ettevalmistamine kestis aastaid ning eksperdid pidasid suurimaks riskiks, et inimestel ei teki uue süsteemi suhtes piisavalt usaldust ja nad ei liitu sellega. Selle tagajärjed oleksid nende kinnitusel olnud kurvad - riigi paratamatu maksejõuetus ajal, mil suur osa praegu tööjõulisi inimesi jõuab pensioniikka.

"Pensionireform peab tagama Eesti pensionisüsteemi poliitilise stabiilsuse ja õigusliku püsivuse. Peab tekkima usk, et uus pensionisüsteem jääb edaspidi püsima ilma oluliste muudatusteta," rääkisid reformi arhitektid ning seega tekkis ka peamiseks küsimuseks, kuidas riigi lubadus inimesteni viia.

Usaldusväärsuse tõstmiseks tehti kalleid teavituskampaaniaid (täpsuse huvides tuleb mainida, et mul endalgi oli selle kampaania ettevalmistamisega kokkupuuteid) ning lõpuks võisid kõik rahulikult hingata ja öelda, et Eesti pensionireform on ühe Ida-Euroopa edukaimana läbi viidud. Edukuse kriteeriumiks oli liitunute hulk.

Nii oli see kuni aastani 2009, mil Andrus Ansip teatas, et süsteem vajab remonti, mis ainsa väljaöeldud põhimõttena seisneb maksete peatamises. Lisaks süüdistas peaminister puudulike andmete põhjal Eesti fondihaldureid.

Allikas: Postimees.

Iga koolinoorgi mõistaks, kui lihtne on vastselt töötuks jäänud inimeste viha suunata pankurite ja fondihaldurite vastu, kuid see, nagu igasugune üldistus ja sildistamine on viha õhutamine väliste tunnuste alusel ja peaministrile täiesti kohatu. On ju selge, et isegi kui on tehtud vigu ei ole keegi Eesti fondihaldur Tõnu või Juhan süüdi praegu Eestisse jõudnud majanduskriisis.

Kuid peaminister näikse arvavat, et just nii see on. Sellisel juhul peaks peaminister ka enda otsa vaatama, sest on just tema valitsus see, mis on mitu aastat optimistlikku eelarvet koostanud ja Ansip oli ka viimane mees, kes lahkus majanduseufooria kaevikutest - mitu kuud pärast seda, kui ülejäänud optimistid ammu tagaliinil istusid. Miks me peame kaotatud maksetega kinni taguma Ansipi valeotsuseid? Äkki vajab valitsus ise remonti?

Lisaks, olgugi, et see kõlab klisheena ei ole selles puudu teatav tõetera, et fondide tootlusi vaadatakse pika aja peale, kuid peaminister leiab mingisuguse veidra numbri Tšehhist ja astub sellega 1.4 miljoni inimese ette...

Kogu pensionisamba maksete peatamise jutt ei ole ju iseenesest tabu. Ma mõistan, et riigieelarvet tuleb kärpida, kuid normaalne eelarveprotsess näeks välja nii, et avalikustatakse erinevad valikud, mis riigi ees on ning näidataks ära nende maksumused, mitte ei rammita peale vahutava populismiga, mille hind on miljardite kroonide eest kaotatud usaldust ja investeeringuid olemasolevasse süsteemi.

Peaministri huvi muutub natuke selgemaks, kui vaatame inimeste reaktsioone tema sõnadele. On näha, et peaministri jutt vähemalt Postimehe lugejaile meeldib. Näiteks alltoodud pildikesel Postimehe kommentaariumist on näha tugevat toetust ideele, et fondihaldurid lõid Eestis mingit püramiidskeemi.


Vastus küsimusele, kes on Eesti esipopulist on leidnud järjekordse kinnituse. Küsimus, mis jääb, on see, et mis on sellise valitsemise hind.

19 comments:

Merlis Nõgene said...

Ma pole viimastel päevadel saanud uudiseid jälgida ja ei tea kui tõsiseks see plaan on muutunud.

Alguses tekkis mulje, et töös on vana trikk: mõne muu kehva plaani läbiminekuks ähvardatakse soojenduseks suurema hädaga, st pensionimaksete peatamisega. Siis oleks sammaste vastu loodud usaldusväärsus ikka eriti vähese peenraha eest ära antud.

Daniel Vaarik said...

Noh, asi on tõsine ja ilmselt veel täna näeme kabinetinõupidamiselt vastavat otsust. Võimalik, et maksete peatamine olekski üks normaalne alternatiiv - juhul kui kokkulepe on loogiline ja arukas ja selle kõrval on ära näidatud alternatiivid. Kuid viis kuidas seda praegu läbi viiakse, on kõike muud kui rahustav.

Elver said...

Hm. Kas ei vasta tõele väide, et majanduskrahhi saabudes liigutati rämpsvarad teistest fondidest pensionifondidesse, kuna neid jälgitakse vähem ja otsene vastutus väiksem?

Ehk Ansipi jutus oli terake tõde ka.

Daniel Vaarik said...

Terake tõtt võib vabalt olla, kuid minu hirm on see, et peaminister kasutab sõnastust, mis muudab ühe seltskonna paariaks. See on vastutaval kohal töötava ametimehe jaoks väga riskantne valik.

tarmojuristo said...

Rämpsvarade liigutamine pensionifondidesse on isegi tehniliselt väga keeruliselt teostatav - kui ka kellelgi oleks selline omamoodi idee pähe tulnud -sest pensionifonde jälgib Finantsinspektsioon kohe väga suure tähelepanuga.

Iseenesest võib tõesti olla nii, et nt kaheks aastaks maksete külmutamine võib olla mõistlik hind mida maksta Eesti lepalehe-majanduse eurotsooni külge haakimise eest ning võibolla on võimalik teha seda moel, mis ei laseks tervet kogumispensioni-süsteemi pauguga vastu taevast. See aga tähendaks teistsugust argumentatsiooni - Ansip peaks rääkima sellest, et riigil ei ole lihtsalt raha (mis viib jututeema ebamugavalt maksude juurde) ja mitte sellest, kuidas lipsustatud vereimejad kodanike pensionisammastest kasemahla lasevad. Easy choice.

Kui pensionivarade haldamisega on probleeme, siis neid lahendatakse teisel moel kui sellega, et riik peatab oma võetud kohustuse (seejuures kohustuse mitte pankade vaid kodanike ees) kuni pankurid pattu kahetsevad ja lubavad, et "enam ei tee".

Aga üldiselt järjekordne meeldetuletus põhjustest miks poliitikast kaarega eemale hoida.

tarmojuristo said...

Valitsusjuhi sõnul on tema isiklikult koos riigi poolt tehtud maksetega kandnud teise samba fondi rohkem raha kui tema pensioniosakud praegu väärt on.

Samamoodi on enamus inimesi, kes viimase paari aasta jooksul endale uue maja või korteri soetasid pannud sinna tublisti rohkem raha kui need praegu väärt on. Ja viimase paari aasta jooksul olen mina selgelt maksnud rohkem makse kui Eesti riigi 1/1000000 mõtteline osa väärt on, eriti sellise oinakarjaga valitsuses.

Madis said...

Selles ei saa ju olla mingit kahtlust, et nn. II pensionisambasse (ja väga suure tõenäosusega ka kolmandasse) raha kogumine on vähegi pikemas perspektiivis iga Eesti inimese jaoks ratsionaalne otsus. Seetõttu loodan väga, et valitsus oma lammutustegevusega võimalikult tagasihoidlikuks jääb. Saan aru, et on rasked ajad ja II samba makseid peatada lihtsam kui tänastele pensionäridele pensionid maksmata jätta. Soliidne oleks siis muidugi käsitleda seda laenuna ning paremate päevade saabudes omakorda makseid pensionikontodele ajutiselt suurendada..

Ansipi konkreetsest kommentaarist aga fondijuhtide teemal - ma arvan, et on võimalik argumenteeritult väita, et vähemalt valdav osa kohalikest fondijuhtidest ei ole siiski oma tööd päris hindele "5" teinud. Ei ole ka kindel, kas "nelja" paneks. Tootlused tõepoolest on nõrgad ka võrreldes õunu õuntega... Probleemiks peamiselt see, et fondid investeerisid proportsionaalselt liiga suure osa oma varadest Ida-Euroopasse, st uskusid liiga pikalt regiooni majandusimesse ning peo jätkumisse mitte ainult Eestis/Baltikumis, aga ka Kesk-Euroopas, Balkanil ja Venemaal. Ehk siis teisisõnu uskusid täpselt sama, mida 99.9% eestlastest eesotsas Ansipiga, kelle optimism, nagu Daniel ka viitab, oli veel kõige suurem (st. peaministri näol ei ole mitte tegu õige mehega siin kedagi kritiseerima!). Oleks loomulikult hea, kui meie fondijuhid suudaksid olla teistest oluliselt targemad ja oleksid suutnud viimase 1.5 aasta probleeme maailma majanduses ja turgudele oraaklitena ette näha, aga me päris nõuda seda ka ei saa. Sest kui nad tõesti nii kõvad mehed oleksid, siis ei oleks neil mingit põhjust tegeleda Eestis mõne kommertspanga külge seotud pensionifondi juhtimisega.

Madis said...

Veel.. Praegu mõistsin, et mu eelmine kommentaar võis kõlada liigse ülbitsemisena. Pean ehk täpsustama, et ma ei pea ka ennast nooreks jumalaks, kes kõike turgudel toimuvat kristallselgelt ette näeb ning meie kõigi pensionisäästusid ilmtingimata kohalikest fondijuhtidest targemini oleks investeerinud! Ka oma perekonna säästudest olin liiga palju investeerinud Ida-Euroopasse ning veel 2006.a. oleksin peaaegu ostnud kinnisvara.. Ehk siis pean end kindlalt viidatud 99.9% hulka elanikkonnast (või siis vähemalt selle kogumi pessimistlikuma otsa hulka) kuuluvaks!

tarmojuristo said...

See millele Madis viitab on tegelikult laialt teada fenomen fondide benchmarkimise juures, kus headel aegadel koguneb terve kobar fonde turu riskantsemasse otsa sel lihtsalt põhjusel, et keegi ei tee fondijuhile pai selle eest, et ta riske madalal hoiab samas tootluses teistele alla jäädes. Warren Buffet võib endale seda lubada, aga lihtsurelikud karistatakse enne fondi tühjaksjooksmisega ära kui nad jõuavad tõestada, et nende strateegia oli pika-ajalselt mõistlikum :)

Madis said...

Tarmo, kuigi saan sellest benchmark-i ja lühinägelike/riskipimedate investorite probleemist aru, ei ole ma päris nõus, et kõik Eesti fondid end just niimoodi täiesti välja vabandada saavad. Olukorras kus on konkureerimas vaid käputäis fondijuhte, riigi poolt on tagatud (või vähemalt siiani oli) pidev uue raha juurdevool suletud süsteemi ja kõik fondihaldurid peaksid olema huvitatud väga pikaajalise äri ülesehitamisest, ei ole minu arvates üliagressiivne investeerimisstrateegia ilmtingimata parim.

Lähtudes Sinu poolt pakutud loogikast peaksid kõige riskialtimad olema just väiksemad "sõltumatud" fondijuhid, kuna nende jaoks on agressivne müük kõige tähtsam ning lihtsaim on seda teha hiljutistele muljetavaldavatele tootlustele viidates. Turuliidritel Swedbankil ja SEB-l, kes oma fonde läbi pangakontorite müüvad on lihtsalt nii suur konkurentsieelis, et nad peaksid saama endale pisut tasakaalukamat strateegiat lubada. Just selles kontekstis on minu arvates huvitav võrrelda fondide tootlusi (võrdlen praegu kõiki "progressiivseid" fonde, kus on suurem osakaal aktsiatel). Viimase 12 kuu tootlused: Swedbank -25.9%, SEB -30.4%, LHV (Maailma Aktsiad) -14.8%, Sampo -8.2%. Viimased 36 kuud: Swedbank -8.0%, SEB -9.1%, LHV -2.7%, Sampo -0.7%. Viimase 6 kuu võrdluses on vahe suhteliselt väiksemate Sampo ja LHV kasuks veel eriti tugev (allikas kõigile numbritele pensionikeskus.ee). Need numbrid ei pruugi tõestada, mõni fondijuht läbi ajaloo oluliselt konservatiivsem oleks olnud, kuid vähemalt näitab, et on võimalik keerulistel aegadel piisavalt ettenägelik olla, et riske portfellis õigel hetkel vähendada. Ja huvitav, et kõige agressiivsemad paistavad olevat "kaks suurt", kel justkui kõige vähem tõestada peaks olema.

Lisaks muidugi peaks terane investor sama kategooria fondide väga erinevaid tootlusi nähes ka endalt küsima, kas nende fondide riskitase ka üldse võrreldav on. Sest kategooria "50% aktsiaid & 50% võlakirju" võib sisaldada ikka kardinaalselt erinevaid asju. Jällegi - tagantjärgi hea targutada. Uue süsteemi käivitudes ei olnud ju midagi võrrelda ja enamik inimesi lihtsalt ei vaevu juba valitud fondi vahetama, ega kunagi selliseid küsimusi endalt küsima.

Väga (vist liiga) pikk jutt sai.. Aga kokkuvõttes siis lühidalt jään enda juurde, et a) Ansip on tõesti libedal teel ja/kuid b) kõik fondijuhid ei ole ka geeniused :-)

tarmojuristo said...

Oi ma olin kaugel arvamusest, et Eesti fondijuhid geeniused on - ning Hansa ja Ühise fondide asset allocationit vaadates oli see ka juba ammu enne kriisi väga ilmne, et nad oma poognaid väga õhukesel jääl tõmbasid.

Lihtsalt see Ansipi võrdlus oli, nagu põhjanaabrid ütleksid, suoran persestä. Järgmiseks leiab ta, et kinnisvarahindade langus näitab, et Eesti ehitajad on Tšehhi omadega võrreldes ikka väga nigelad.

tarmojuristo said...

Ahjaa, becnhmarkimise kohta - ma olen üsna kindel, et SEB ja Hansa just nimelt benchmarkisidki üksteise vastu ning et neid eriti ei kottinud mida LHV või Sampo seal oma portellikestega sebisid.

Madis said...

Tarmo, paistab et meil on tegelikult kõiges seda teemat puudutavas üsna samad seisukohad, kuigi sinu diplomaatiline stiil härra peaministri avalduste kommenteerimisel on pisut sirgjoonelisem :-) Ja tänud ka uue elegantse soomekeelse väljendi eest!

Daniel Vaarik said...

See on vist imelik, et mul kogu aeg tuleb tahtmine kommenteerijaid kättpidi tänada aga ma siiski ei saa jätta ütlemata, et hästi meeldiv on teid siin ruumis kommenteerimas kohata ja minu meelest pole need kommentaarid ka sugugi liiga pikad.

Madis said...

Daniel, me kasutame seda ruumi kommenteerimiseks ikka selleks, et innustada Sind oma blogi aktiivselt pidama ja oma mõtteid jätkuvalt jagama :-)

Tegelikult ka - võiks ju samal teemal ka ajaleheartiklitele oma kommentaare jätta, aga ausalt ei viitsi.. Keegi tõsine inimene ei jaksa ju sealset kommentaaride läbu lugeda. Ja samuti ei vaja üks palgaline ajakirjanik täiendavat motivatsiooni oma kirjatööga jätkamiseks...

Kristjan said...

Tore näha, et silmapiirilt kuhugi kadunud TarmoJ siin midagi kirjutab, vaatasin Sinu blogi ka kohe :-)

Ka siinne tundub täitsa loetav blogi, jõudu!

Eesti fondi ja portfellihaldurid on nagu nad on. Suures osas vist liiku-mas/nud sinna skandinaavialikku paratamatusega leppimisse: "me isegi korra mõtlesime, kas valime selle lootusetu positsiooni käsitlemiseks aktiivse või passiivse lähenemise", nagu üks suuremaid sealseid fondihaldureid kunagi mõtiskles.

Aktiivne=üritame mingi pisku oma positsioonist kuidagi turgu müüa ja tambime sellega turu paratamatult alla, passiivne=las teised müüvad ja osakaal fondis langeb nii või naa.

Aga tagasi selle II samba juurde. kommenteerisin seda pisut siin: http://www.arileht.ee/artikkel/464709

Olulisem on üritada kuidagi (mitte liiga pika aja jooksul) jõuda tagasi sellise riikliku funktsioneerimise juurde, mis jälle sinna II sambasse neid makseid pikaajaliselt suudaks genereerida, mitte kriitikas lähtuda sellest, et see peatamine meile (mulle ka) isklikult ei meeldi.

tarmojuristo said...

Kriitika (vähemalt minu oma) ei olnudki suunatud mitte selle otsuse enda vastu - mis, nagu ma ka eespool ütlesin, võib tõesti olla halbadest kõige vähem halb. Pigem oli minu jaoks probleem selles millise spinni Ansip sellele andis.

tarmojuristo said...

Ja tervist Kristjan, long time no see tõepoolest.

Daniel Vaarik said...

Sten Tamkivilt ka samasuunalisi mõtteid. http://sten.tamkivi.com/2009/04/ohtlik_pensioni_ii_samba_peata.html

 
©2009 Memokraatia | by TNB