Muutuva maailma soundtrack

Alltoodud video on asümmeetrilise kokkupõrke virtuaalne mudel. Nagu väike küber 9-11! Selgelt on sellel ka mingi analoogia Eestit mõni aeg tabanud küber-rünnakutega. Soovitan lõpuni vaadata ja just koos heliga, ärge väga muretsege, kui visuaalne pilt esialgu teile suuresti mõistmatuks jääb, vähemalt juhul, kui te arvutimänge ei mängi.


Video on tehtud 2007. aastal ühe küberpahalaste grupeeringu Goonswarm poolt ning selles toimuva eesmärgiks on häirida teiste inimeste mänguelamust kollektiivses arvutimängus EVE Online. Et te valesti aru ei saaks, siis Goonswarmil ongi mõnes mõttes üsna arukad põhjendused. Nad ütlevad, et mängijad võtavad oma virtuaalelu liiga tõsiselt. (Kuid kohe tekib küsimus, et kui "reaalne" on siis üldse mingi pank või mingi demokraatia?).

Niisiis ühel heal päeval ründas Goonswarmi armee EVE Onlines seni võitmatuks peetavat sõjalaeva ning hävitas selle. Jälgige seda kohmakat kolossi seal. Kas see "laev" ei paista nagu üks lagunev vana maailma über-institutsioon? Mõni pank, valitsus, riik? Ajaleht? Kas täpselt nii nagu see totakas imeobjekt selles süütus mängus, ei suuda tänased suur-organisatsioonid vastu panna uue tehnoloogia destruktiivsele jõule? Kas see pole väike mudel asjust, mis on varsti juhtumas ka reaalses elus?

Millised peaksid olema sellise tuleva maailma institutsioonid ja riigid? Milline peaks olema sealne kaitsevägi, finantssüsteem? Põnevus tõuseb.

Seni oleme aga uute ja samas vanade süsteemide suhtes asümmeetriliste tehnoloogiate ees kõik ühtemoodi kaitsetud ja ühtemoodi võimsad. Seni kuni jõujooned mängitakse ümber ning selle taustal kõlab griiferite elurõõmus huilgamine. Alles ei jää häid, ei halbu. On ainult need, kes mõistavad tehnoloogiat endale sobivalt kasutada. Kui valmis me üldse oleme, ristirahvas?

8 comments:

aabram said...

Analoogia pole vast väga korrektne. Lõhkuda annab kõike, mis inimkätega loodud, virtuaalne või mitte. On vahe, kas vana tehnoloogia/meedia/vm sureb sellepärast, et see jääb ajale jalgu ja asemele tulevad uued ja paremad vahendid, või sureb vana sellepärast, et seda lihtsalt lõhutakse, ilma, et midagi asemele tuleks. Me/nad võime/võivad ju ajalehe/panga/valitsuse rajalt maha võtta, aga mis edasi? Kui uus vana ise kõrvale tõukab, siis on iseasi, siis on tegemist loomuliku asendamisega.

Ma ei usu sellesse, et ründamise või destruktiivse jõuga, nagu sa ütled, saab midagi lahendada või veel enam, asendada.

tarmojuristo said...

Eks Daniel võib muidugi ise oma mõtteid lahti seletada, aga mulle küll seda postitust lugedes ei jäänud muljet, et ta oleks arvanud nagu saaks ründamise või destruktiivse jõuga midagi lahendada või asendada. Pigem on küsimus selles, et mis saab kui sina, mina ja Daniel seda ei usu, aga keegi teine leiab, et olemasolevad struktuurid on nii korrumpeerunud, et nende hävitamine on hea mõte isegi juhul, kui midagi muud asemele pakkuda ei ole? Ja lendab seepeale reisilennukitega pilvelõhkujatesse - kuidas sa neid veenad? Ja kui ilmneb, et veenda ei ole võimalik, mis siis teha?

Tegelikult ei ole see teema ja probleem sugugi uued - üks vast kõige otsesemaid ajaloolisi paralleele oleks tänaseks paraku suuresti unustatud anarhistlik propagande par le fait-liikumine 19. saj lõpul ja 20. alguse Euroopas või nt. Sacco ja Vanzetti juhtum Ameerikas.

Ehk siis Danieli artikkel ei olnud mitte uus anarhislik manifest, vaid küsimus kuidas me peaksime suhtuma või reageerima sellele, et (vähemalt meie tänases maailmas) on midagi lõhkuda ja lammutada oluliselt lihtsam kui seda kaitsta.

Daniel Vaarik said...

Täpselt, ma pigem juhin tähelepanu, et online mudelite põhjal võiks ennustada et paljud inimesed teevad midagi "sellepärast, et nad saavad seda teha", mitte "sellepärast, et neil on olemasolevat asendav visioon". Ja kuna iga uus tehnoloogia on vana suhtes asümmeetriline, siis on võimalusi midagi teha väga palju.

aabram said...

Too mõni näide, ma pole kindel, et ma päris hästi adun, mida sa silmas pead. Mida teevad inimesed seepärast, et nad lihtsalt saavad ja kuidas see lõhub olemasolevaid süsteeme? Blogid vs ajalehed? Hüva. Aga muus plaanis, nt pangandus või valitsemine, nagu sa algselt näitena tõid.

Daniel Vaarik said...

Ma arvan, et üks näide võib olla näiteks hiljutine tulistamismärul Mumbais, samuti sobivad siia hästi erinevad koolitulistamised. Neile võib ju leida mingeid ideoloogilisi, meditsiinilisi või vanuselisi selgitusi, kuid põhimõtteliselt on ikkagi asi selles, et kuna see on võimalik, siis keegi ikka teeb.

Ja nagu ma ütlesin, online keskkonnad annavad mõnes mõttes võimaluse seda fenomeni ennustada ja uurida. Suur osa muutuvast tehnoloogilisest reaalsusest pole enamustele inimestele veel kohal. Väga palju muutub siis, kui see hakkab kohale jõudma. Kuidas muudab ühiskonda näiteks see, kui korraga oleks USA sõjaväe jaoks täna juba välja töötatud inimest nähtamatuks muutev kangas kättesaadav kõigile inimestele odava raha eest?

Lahendus pole ilmselt totaalkontrollil baseeruv jälgimisühiskond nagu Suurbritannias ja teistes arenenumates riikides üritatakse saavutada, vaid mingit muud tüüpi kohandumine, teist tüüpi usaldust tagavad süsteemid ning kahjuks või õnneks ka uued piirid ja sellest ongi huvitav rääkida.

tarmojuristo said...

Remargi korras Danielile (ja ühtlasi nerd alert - järgnev jutt on spetsiifiline): Goonswarm-i lihtsalt griiferite pundiks tituleerida ei ole päris täpne. Nad küll kasutavad muuhulgas tõesti ka zerg-taktikat suurte sihtmärkide ründamiseks, aga juhtumisi on nad viimasel ajal EVE-i üks suurimaid sündikaate. Omal moel on see sarnane Jaapani kamikaze-pilootide taktikale Teises Maailmasõjas - mis vast ei lähe päris griifimise alla? :)

Goonswarm on suutnud väga edukalt mängu mehhanikaga adapteeruda, kasutades algajaid piloote kokkuvõttes väga efektiivselt taktikalise ressursina. Zorg-rünnaku eesmärgiks ei ole kõrge kill/death ratio, vaid lihtsalt kill. Ja kuna arvutimängus ei ole "death" kunagi lõplik, siis ei pea GS-i arvates seda ka kuidagi fetišeerima ning taandades damage done vs. damage received kulutatud mängutundidele on Goonide rünnakud ilmselt lahedalt plussis.

Madis said...

Ma arvan (eeldan), et see oli Tarmolt väga terane kommentaar..

Päris naljakas oli muidugi lugeda järjest kaks lõiku teksti saamata aru isegi ühe lause sisust :-)

tarmojuristo said...

Sestap ka hoiatus kommentaari alguses ;)

 
©2009 Memokraatia | by TNB