Lühike ringvaade eelarve teemal


AK, 23.04.09

Fakt 1. Peaminister Ansip on teinud avalduse, et vanemahüvitist ei kärbita.
Fakt 2. Peaminister Ansip on teinud avalduse, et pensionid ei vähene
Fakt 3. Peaminister Ansip on teinud avalduse, et ainus väljapääs praegusest majandusolukorrast on euroga liitumine
Fakt 4. Peaminister Ansip on teinud avalduse, et devalveerimist ei tule
Fakt 5. Eesti Pank (ja mitte ainult nemad), leiavad, et Eesti peaks kärpima eelarvet veel 8,5 miljardi krooni võrra.
Fakt 6. Eelarvelaekumised on jätkuvalt halvad ning eraisikute maksuvõlg on kiiresti kasvanud miljardi võrra, ulatudes 5,2 miljardi kroonini.
Fakt 7. Pensionireformi teise samba maksete peatamise ajal teatas Rahandusminister, et see oli halbadest valikutest üks parimaid ning täiesti vältimatu. (Sellest võib järeldada, et enam polnud kuskilt kärpida).

Järeldus. Päkapikud on olemas.


EPL, 24.04.09

15 comments:

Lauri Isotamm said...

Samal teemal on briljantselt kirjutanud Nassim Nicholas Taleb oma raamatu Fooled By Randomnes 13. peatükis. Ta toob näiteks George Sorose, kes tuttavate väitel on võimeline mitu korda päevas drastiliselt muutma oma vaateid mõne positsiooni suhtes. Ja niimoodi palju raha teenima (ehk siis edukas olema). Aga see pole veel kõik.

Talebi point on, et ratsionaalne inimene (ja hea trader) ei ole tingimata kinni oma eelmise päeva tõekspidamistes. Aga see pole veel kõik. Las ma tsiteerin:

"There are reasons to believe that, for evolutionary processes, we may have programmed to build a loyalty to ideas in which we have invested time. Think about the consequences of being a good trader outside of the market activity, and deciding every morning at 8 a.m. whether to keep the spouse or part with him or her for a better emotional investment elsewhere. Or think of a politician who is so rational that, during a campaign, he changes his mind on a given matter because of fresh evidence and abruptly switches political parties. That would make rational investors who evaluate trades in a proper way a genetic oddity - perhaps a rare mutation. Researchers found that purely rational behavior on the part of humans can come from a defect in the amygdala that blocks the emotions of attachment, meaning that the subject is, literally, a psychopath. Could Soros have a genetic flaw that makes him rational as a decision maker?"

Nüüd edasi - läbinisti ratsionaalne poliitik võibki ärgata igal hommikul, vaadata üle värsked uudised ja hakata nende pealt langetama värskeid otsuseid. Aga no selge on see, et ega see kellelegi ei meeldi, sest järjepidevus on meile ratsionaalsusest armsam. Ja nagu Taleb näitab, täiesti arusaadavatel põhjustel. Huvitav, mida sellest järeldada? Kas ei ole loogiline, et uute asjaolude ilmnemisel ka poliitik, isegi PM, muudab oma vaateid ja poliitikat? Ilmselt nii ja naa. Mulle tundub, et on otsuseid, mida tulebki langetada kui treider ja otsuseid, mida tuleb igal juhul üritada teha pikema vaatega. Juhul kui see ühiskond, milles poliitikuna tegutsed, sulle korda läheb.

Daniel Vaarik said...

Hea täiendus. Tõesti, vastavalt muutunud oludele uute otsuste tegemine on väga tark ja vajalik oskus ka poliitikule. Siiski hetkeprobleem on minu meelest muus:

1) Trader ei lubagi, et ta homme ümber ei mõtle.
2) Tark poliitik samuti ei luba asju, mida ta lubada ei saa või mida ta peab juba homme tagasi võtma
3) Ansipi väiteid lugedes näeme, et probleem on pigem selles, et vanu valimislubadusi tahetakse kaitsta iga hinna eest.
4) Siin postituses toodud 6-7 väidet on kõik värske informatsioon ehk siis toodud faktid peaksid kehtima korraga, mis muudab olukorra absurdseks (või peaks kuskilt juurde ilmuma miski 10 miljardit krooni)

Lugeja võiks natuke mõelda, kui need väited kõrvuti on, millistest neist esimestena loobutakse. Ma hakkasin täna hommikul mõtlema, et äkki riik loobub siiski euro taotlemisest? See oleks vist lühiajaliselt mugavam kui vanemahüvitist kärpida? Samuti on Ansip just euro eesmärgi osas radikaalsuse taset alla lasknud väites, et "euro on boonus", andes mõista, et see ei pruugi olla ainueesmärk.Seda ei saa enne suviseid europarlamendi valimisi muidugi valjult välja öelda.

Aivo Vaske said...

oh jah,

pisuta ajaloolist mälu samal teemal.

http://leheneeger.wordpress.com/2008/04/15/papikrobina-vaikse-hajumise-kronoloogia/

autor: kristina traks äripäevast.

kahjuks on ikka nii, et kui andrus suu lahti teeb ja midagi lubab, siis tuleb karta ikka koige hullemat.

janika said...

Vot mind huvitab ka millal loobub riik 50-st saadikust riigikogus, v"ahendab peaministri ebaefektiivsete n'ounike arvu ja v'otab see-eest kuulda teadlaste n'ou, v"ahendab ebaefektiivsetes riigiametnikes ametnike arvu, jne.

N'ous, et poliitiku eriti peaministri avaldused peavad olema p'ohim'ottelised.

Anonymous said...

Hehee, vat siin see erinevus nimelt ongi, et valimistel me (või vähemalt enamus meist) ei anna oma häält eeldatavalt kõige ratsionaalsemale poliitikule, vaid sellele, kes kõige lähedasemalt esindab meie vaateid. See küll ei tähenda, et kui need tänased seisukohad peaks millalgi tulevikus ilmselgelt ebamõistlikeks osutuma siis ei võiks neid ümber vaadata, aga kui selline ümbervaatamine toimub oluliselt tihedamini või suuremas ulatuses kui valijate endi peades, ei ole tulemuseks mitte "vat kus on ratsionaalne mees kelle ma valisin", vaid "sellel pole midagi pistmist minu valikutega".

Madis said...

Lugesin seda faktide rida kaks korda, aga mingit kardinaalset põhimõtete muutmist või enesele vastu rääkimist ma küll härra peaministri poolt selle põhjal ei tuvastanud. Sest äkki ongi tänased pensionärid ja noored pered need kõige esimesed, kelle eest Valitsus seisab.. Ja Ansipil võib ju olla veel rida muid mõtteid, kust euro kriteeriumide täitmiseks kulutusi kärpida. Võibolla on võimalik tarviliku 3%-lise eelarvedefitsiidi piiridesse jääda ka näiteks üksnes riigiametnike, õpetajate ja politseinike palkade ning puuetega inimeste toetuste poolitamise, kõigi riiklike investeeringute peatamise ja ministeeriumides kiirköitjate taaskasutamise järel..

Nõus, et ilma päkapikkude abita mehel lihtne kõiki oma lubadusi täita ei ole. Aga ega Ansip ei olegi ju ka kunagi vihjanud, et ta mingit lihtsat tööd teeb...

Tõsiselt ma aga väga loodan, et Valitsus ei lähe lühiajalises perspektiivis lihtsama vastupanu teed lükates edasi eurotsooniga liitumise enne kõigi nende teiste lubaduste murdmist. Ja arvan, et oleme siiski vähemalt suhteliselt heades kätes võrreldes alternatiiviga, kui peaminister oleks tänastest opositsioonierakondadest.

Daniel Vaarik said...

Arvestades, et kärpeid tuleb teha ruttu, sest raha ju kulub iga päev ning arvestades seda, et pensioni II samba puhul juba öeldi, et järel on ainult halvad valikud, näen ma küll, et on siiski päris võimas pinge eri väidete/tõsiasjade vahele tekkinud.

Lisaks on aasta lõpus juba terendamas kontrolljoon, kus me euro saamiseks peame olema üsna madala eelarvedefitsiidiga.

Vaadates neid võimalusi, mida Sa Madis puudutasid, siis ega need pole ju ka kerged. Vastupidi, ülivalusad on ning neid tuleks teha hästi palju ja suurel kiirusel. Riiklike investeeringute peatamine on seejuures seotud väga tihti eurorahadega ehk nende kaasrahastamise lõpetamine vähendab kasutatavat raha ning kokkuvõttes oleks see jälle vastuolus viimase aja üleskutsetega kontratsüklilisele majanduspoliitikale. Jne.

Madis said...

Nõus, Daniel. Arvan, et minu poolt pakutud alternatiivid riigi kulutuste kokkuhoiuks ei ole sugugi lihtsamad kui need, mida Ansip justkui välistanud on. Ma lihtsalt pooleldi sõbralikult norides üritasin väita, et Sa vähemalt statistiliselt ei suutnud toodud faktide reaga hüpoteesi päkapikkude olemasolust täielikult tõestada :-)

Daniel Vaarik said...

Kui järele mõelda, siis ma olen ikka väga kindel, et seda 8,5 miljardit enam leida ei suudeta ning euro ilmselt on vägagi ohus. Või tuleb ikkagi minna sensitiivsete teemade kallale, milleks on vanemapalk ja pension. Või okei, aitavad ikka päkapikud!

Marek said...

Miks me küll Eestis ei suuda aru saada, et krooni kasutuselevõtu situatsioon oli tänase euro-ootusega võrreldes totaalselt erinev?

Kroon tuli kasutusele hüperinflatsiooni tingimustes ning alakursiga. See aitas meil ühelt poolt inflatsiooni kontrolli alla saada ja alakurss aitas samas ekspordile jalad alla.

See lõi aga kohati religioosse arusaama tugeva raha olulisusest majandusarengus.

Eesti probleem on juba mõnda aega süvenenud majanduse konkurentsivõimetus - me ei ole suutnud oma eksportiva sektori tootlikkust tarbimiskirega samas tempos suurendada ja peame nüüd ühel või teisel viisil sooritama kollektiivse palgakärpe. Keegi meist ei taha seda mitte üks raas teha, aga valikut ei ole.

Vaadake korraks Hispaania või Slovakia tänaseid probleeme ja pilt üsna selge. Mõlemas oli enam-vähem Eestiga sünkroonis sarnane tarbimisbuum ning ekspordivõime muudkui nõrgenes. Hispaanias on euro varem, kuid mingit tohutut eristumist ja atraktiivsust uutele investeerinutele äsjane euro kasutuselevõtt Slovakiale küll ei toonud.

Miks me arvame, et tänase kursiga eurole minek aitaks Eestis erinevalt Slovakiast majanduse konkurentsivõimetuse probleemi lahendada?

Kui eksportida ei suuda, siis saame kokkuvõttes nii või teisiti sissetulekute kärped. Mida kauem see aega võtab, seda pikalevenivama majandusseisaku ja kõrgema tööpuuduse saame.

Madis said...

Võibolla tõesti keegi on kusagil toonud paralleeli Eesti euro-püüdluste ja omaaegse krooni kasutuselevõtuga. Ma küll jagan täielikult Sinu seisukohta, et tänased probleemid on oluliselt teised kui need olid 1991.a. Arvan ka, et me ei ole üksi, kes sellest aru saavad. Ning eurotsooni peaksime minu arvates proovima trügida võimalikult kiiresti sellegipoolest.

Konkurentsivõime on Eesti jaoks kindlasti väga terav probleem, kuivõrd ujuva kursiga Ida-/Kesk-Euroopa riikide (kellega me samadel turgudel konkureerime) valuutad on alates eelmisest suvest kaotanud ca 30% oma väärtusest. Eriti eemalt vaadates, ning kõrvutades seda statistikaga, mis näitab Eesti väga suurt sõltuvust välisraha sissevoolust (mis on nüüd ära kukkunud), tekib tõesti põhjendatud küsimus, et kuidas sellest august ilma krooni devalveerimata välja on võimalik ronida. Ja vastus on, et ainult läbi väga agressiivse kulude kärpimise nii era- kui riigisektoris.

Eurole üleminekuga kaasneb aga minu arvates vähemalt kaks head asja: a) esiteks kaob investorite silmis ära valuutarisk ning seetõttu väheneb nn. risk premium, mida Eestisse investeerimisel oodatakse ning b) eurokriteeriumide nimel pingutamine on minu arvates ainus efektiivne ora Valitsuse istmiku piirkonnas, mis võib riiki motiveerida vajalikul mahul kulutusi kärpima. Kui antakse euro püüdlustes täna järele, siis lihtsalt ei ole enam minu arvates ühtegi distsiplineerivat jõudu.

Daniel Vaarik said...

Üks ja ainus loogiline lahendus 8.5 miljardi augu katmiseks on tõesti proovida mingeid makse tõsta nagu ka eilsest valitsuse arutelust kuulda on olnud, kuid siin ollakse samuti parajas lubaduste püünises ning maksu tõstmine ei anna automaatselt siiski samavõrra mehaaniliselt rohkem tulusid. Seda näitab ka asjaolu, et inimesed lihtsalt on maksuametile võlgu.

Olev said...

Ilmselt tuleb alates 1. juulist tõsta nii käibemaksu 18%lt 20%le ja tulumaksu 21%lt 23%le. Siis selle aasta keksm. tulumaks jääks 22%le ja tuleval aastal seadust muutmata 23%. 2010. aastal on veel raskem saada eelarve tulud ja kulud tasakaalu ...
Pakkusin Keit Pentusele käibemaksu tõsusu juba jaanuari lõpul, siis veel küll 19%le. Kui tehtuks käibemaksu tõstmine juba 1. märtsist olnuks täiendav maksutulu ca 1 miljard, 2% võrra tõstes 2 miljardit krooni, nüüd on vaja seda enam kärpida kuid kärpimine omakorda kahandab tulevaste kuude maksutulu kuna tarbitakse üha vähem...

Daniel Vaarik said...

Ma usun küll, et mingisugune maksutõus, eriti aasta alguses (ja mitte astmeline!) oleks olnud päris tark tegu.

Unknown said...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

 
©2009 Memokraatia | by TNB